Seega on väga oluline pöörata tähelepanu loomade söötmisele, kuna see määrab looma tervise, heaolu ning toodangu (Loomakasvatus; Koduloomade füsioloogia). Lambatõugude zooloogiline klassivikatseerimine käib eelkõige sabakuju, saba pikkuse, ning rasva tallendumise alusel. Lambad jagunevad zooloogilise klassifikatsiooni alusel viite rühma: 1.) lühi-kitsasabalised 2) pika-kitsasabalised 3) lühi- rasvsabalised 4) pika- rasvasabalised ja 5) rasvõnnartõud (Lambakasvataja) Lammaste lihajõudlust hinnatakse lamba välimiku, tapaeelse elusmassi, toitumusastme, tapamassi ja tapasaagise põhjal. Tapajärgselt on olulised: tapamass, tapasaagis, rümba morfoloogiline ja keemiline koostis. Lihajõudluses on määrav ka tapaeelne lihakeha mass. Olulised on ka kulinaarsed ja dieetomadused (Lambakasvatus; pikk.ee). (Vaata viidet Kasutatud kirjanduse loetelust, lk 10) 3 1. Lambaliha tootmine
Kuna vana aja inimesed taipasid juba, et raskeid kaupu on keeruline kõikide teiste kauplejate juurde viia, siis mõeldi välja alternatiiv- anti millegile kergele ja suuruselt väiksele väärtus. Ikka tundub, et kui midagi on näiliselt vähe, siis hinnatakse seda madalamalt. Mil moel on raha olemasolu mõjutanud meie ühiskonda ja eluolu? Raha on meie igapäevaelu teinud väga mugavaks ning andnud palju võimalusi. Tänapäeval on väga raske kujutada ette, kuidas lambakasvataja läheks suure lambakarjaga linna sisseoste tegema, lambakari oleks nimelt tema maksevahend. Praegu peab poes käimiseks kaasa võtma, kas jupi paberit, millel on number ja kuulsa inimese nägu peal, või siis metallrahasid. Samas kui on soovi soetada sellist kaupa, mida on saada ainult 100 kilomeetri kauguselt kindla isiku käest, on palju lihtsam kaasa võtta raha, kui tervet lambakarja. Siinkohal võib öelda, et raha on inimkonna ajaloos
Samuti toimub tallede nummerdamine ja sorteerimine. Lambad viiakse suvisele karjamaale ja hooldatakse talvine koppel. Toimub sõnniku väljavedu laudast. Juunis saab alguse heinategu ja toimub ka suvise kopli hooldus järjepidevalt. Juulis kestab jätkuvalt heinategu, ja toimub noorlammaste (oinaste) müük ning jätkub karjatamine. Septembris tuuakse loomad suviselt karjamaalt lauta. Toimub lammaste sorteerimine (vanad ja jõuetud oinad korjatakse välja). Lambapügamine on lambakasvataja jaoks tähtis töö. Isegi kui villa ei kavatseta müüa, peab lambaid vähemalt kord aastas pügama. Lamba vill kate ehk villak moodustab tervikliku sasipuntra, mis koosneb tihedalt kokku surutud alus-ja pealis karvadest. Villakut töödeldakse, et saada vill, mida kasutatakse rõivaste, vaipade, tekkide ja elamute isolatsioonimaterjalide valmistamiseks. Ta on kerge, elastne, tugev ning seob niiskust ja hoiab sooja. (teadmisis talupidamisest 2009;142)
annaabi.ee 
