Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Põõsarinne puudub ja alustaimestik on liigivaene kui puurinne on tihe. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, paluhärghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnkkastevars, lambaaruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ja tihe. Levinumad liigid on harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. Puud: Harilik mänd (Pinus sylvestris) on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka (alamperekond Pinus).Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ning levinuim puu metsades
Mn- väetise liigid : a) mangaansuperfosfaat rohekashall. Mn sisaldus 1,5%, kuni 10kg/ha. b) MnSO4 seemnete puuderdamiseks 100g/ha, vesilahusena 400g/ha, tahke väetisena 10 kg/ha. Mn on toksiline kui mullas on Mn sisaldus üle 50 mg/kg mulla kohta (tee äärtes). 67)Rohusöötade tähtsus Eestis Rohumaa - grassland, grünland Rohumaa mitmeaastaste mesofiilsete taimede kooslus. Rohumma taimed jaot 4 rühma: 1. Kserofiilsed kui transpirats koef on alla 300 nt lambaaruhein 2. mesofiilsed 400-600 nt timut, lusted, haril aruhein 3. hügrofiilsed 700-900 vajavad palju vett. Nt päideroog 4. hüdrofiilsed trans üle 1000. Kasvavad vees. Nt sinihelmikas, aasrebasesaba. Rohumaa taimede erinevus põllukultuuridest: · Eluea pikkus reeglina 1 aastased ja talivormid 2 aastased, enamus rohumaa taimi on elueaga mitukümend aastat. Nt luhtkastevars elad üle 70 aasta.
Pööris kuni 10 cm pikk, väga peente harudega, longus tipuga. Pähikud 6-8 mm pikad, 1-2 õiega, ühekülgselt rippuvad, lillakad. Tipmine õis on steriilne. Õitseb mais ja juunis. LAMBA-ARUHEIN Nimi: Festuca ovina, tõlkimisel saame, festuca rohukõrs, ovina lamba. Sugukond kõrrelised. Kasvukoht: toiteainetevaestel muldadel, kuivades, liivastes männi- ja segametsades ning niitudel. Tüüpiliselt poolvarjutaim, Eestis sage. Vähenõudliku liigina kasvab lambaaruhein isegi sellisel pinnasel, mis kõlbab ainult lammaste karjamaaks. Taim moodustab tihedaid, hallikas-oliivrohelisi puhmaid. Mitmeaastane. Kõrs on peenike, 20 kuni 60 cm kõrge, lehed niitjad, peenikesed. Pööris on 3-7 cm pikk, enne ja pärast õitsemist kokku tõmbunud. Pähikud on 4-7 mm pikad, 3-6 õiega, enamasti lillakad või helerohelised. Õitseb mais ja juunis. Kasutamine: lamba-aruhein on heaks karjamaarohuks lammastele; ta on tallamiskindel ja toitev
, habe- ja narmassamblikud. Liudsamblik (Lecanora conizaeoides) kasvab ainult väävliühenditega saastatud õhus. Geoloogilisi indikaatoreid kasutatakse maavarade otsingul vaselill tõrvalill; huulõieline maitsetaim Becium homblei Sambias ja Zimbabwes. Muldade happesust näitavad: väike oblikas (Rumex atsetosella), harilik nälghein (Spergula arvensis), põldkannike põldudel (Viola arvensis). looduslikes ökosüsteemides: punane ristik (Trifolium arvense), lambaaruhein (Festuca ovina), mustikas (Vaccinum myrtillus), pohl (Rhodococcum vitis-idaea), harilik jõhvikas (Oxycoccus quadripetalus). Selliseid taimi nimetatakse atsidofiilseteks e. happelembesteks. Neutraalsetel ja kaltsiumi poolest rikastel muldadel kasvavad: põldudel sirplutsern (Medicago falcata), valge mesikas (Melilotus albus), põldsinep (Sinapis arvensis), põld-kukekannus (Consolida regalis). Looduslikel kasvukohtadel harilik lubikas (Sesleria coerulea), mägiristik (Trifolium montanum),
annaabi.ee 
