suures osas välja vasakpoolsest (hiljem juba bolsevistlikust) Darwini õpetuse retseptsioonist. Darwin kinnitas marksistide usku arenguseadustesse (kuigi darvinism sihipärast arengut eitas). Darwini kõrval ei tohi jätta meenutamata tema peamist eelkäijat, Lamarcki, kelle arenguõpetust, milles ka elu jooksul omandatu leidis käsitlemist edasipäranduvana, on hilisemad põlved naeruvääristanud. Seda viimast küll asjata, sest oli ka Darwin oma hilisemates töödes lamarkist. Lamarkistid olid ka kohe käsitlemist leidvad nõukogude bioloogid, kelle jaoks nende õpetus ei olnud siiski mitte vaid neo-lamarkism ega neo- darvinism, vaid nn uus nõukogude darvinism. Venemaalgi sai evolutsiooni käsitlemisel oluliseks solidaarsus. Seal eitati aga juba varakult teadusetegijate poolt liigisisest konkurentsi ning kilbile tõsteti altruism. Vastavas vallas teoretiseeris anarhismi klassik P. Kropotkin, hiljem juba nõukogude teadustraditsiooni vaimus nii T. Lõssenko jt
õigupoolest suures osas välja vasakpoolsest (hiljem juba bolsevistlikust) Darwini õpetuse retseptsioonist. Darwin kinnitas marksistide usku arenguseadustesse (kuigi darvinism sihipärast arengut eitas). Darwini kõrval ei tohi jätta meenutamata tema peamist eelkäijat, Lamarcki, kelle arenguõpetust, milles ka elu jooksul omandatu leidis käsitlemist edasipäranduvana, on hilisemad põlved naeruvääristanud. Seda viimast küll asjata, sest oli ka Darwin oma hilisemates töödes lamarkist. Lamarkistid olid ka kohe käsitlemist leidvad nõukogude bioloogid, kelle jaoks nende õpetus ei olnud siiski mitte vaid neo-lamarkism ega neo-darvinism, vaid nn uus nõukogude darvinism. Venemaalgi sai evolutsiooni käsitlemisel oluliseks solidaarsus. Seal eitati aga juba varakult teadusetegijate poolt liigisisest konkurentsi ning kilbile tõsteti altruism. Vastavas vallas teoretiseeris anarhismi klassik Pjotr Kropotkin, hiljem juba nõukogude teadustraditsioooni vaimus nii T. Lõssenko jt