koguvale pärilikkusõpetusele, sest nägi indiviidi/isendi arengus valdavat tähtsust keskkonnal (käitumisest rääkides tingitud reflekside väljakujunemisel). See oli midagi muud, kui klassikalise geneetika baasil tekkiva bioloogilise determineerituse kontseptsioon, mis elu jooksul omandatud tunnuseid alatähtsustas. Niisiis on nõukogude suhtumise, mille kohaselt indiviidi arengus on tähtsal kohal keskkonna roll (haakudes ka lamarkismiga), juured juba revolutsioonieelses ajas. Reljeefselt tuleb siinne vastuolu välja kahe 20. sajandi esimese poole autoritaarse reziimi võrdluses. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa läks mendelistliku geneetika suunas ületähtsustades hitlerliku rassi-ideoloogia raames bioloogilist determineeritust. NSV Liidus aga pääses võidule usk, et kõike ja kõiki saab ümber kasvatada... Pavlov andis nõukogude teadusele ka teatava teleoloogilise nüansi, väites, piltlikult, et
jõudu koguvale pärilikkusõpetusele, sest nägi indiviidi/isendi arengus valdavat tähtsust keskkonnal (käitumisest rääkides tingitud reflekside väljakujunemisel). See oli midagi muud, kui klassikalise geneetika baasil tekkiva bioloogilise determineerituse kontseptsioon, mis elu jooksul omandatud tunnuseid alatähtsustas. Niisiis on nõukogude suhtumise, mille kohaselt indiviiid aregus on tähtsal kohal keskkonna roll (haakudes ka lamarkismiga), juured juba revolutsioonieelses ajas. Reljeefselt tuleb siinne vastuolu välja kahe 20. sajandi esimese poole autoritaarse reziimi võrdluses. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa läks mendelistliku geneetika suunas ületähtsustades hitlerliku rassi-ideoloogia raames bioloogilist determineeritust. NSV Liidus aga pääses võidule usk, et kõike ja kõiki saab ümber kasvatada... Pavlov andis nõukogude teadusele ka teatava teleoloogilise nüansi, väites, piltlikult, et
annaabi.ee 
