(Lindenmayer jt 2002) Kuna suktsessiooni tagajärjel tekivad uued ja paremad kooslused. Tavaliselt suudab mets ka pärast suuri häiringuid ise taastuda, kuid see on vähem tajutav, sest loodulike protsessidena on taastumine enamasti aeglane ja ebaühtlane ning selliselt taastuv mets ei ole inimesele sageli enam majanduslikult huvipakkuv. Tormile järgnev uuenemisperiood haarab paljusid aeglaselt kulgevaid protsesse: ala rohtumine, põõsaste ning puude juure- ja kännuvõsude tekkimine, lamapuidu lagunemine, heitepuude juurestikuaukude täitumine säilinud puudel viljade teke ja seemnete levimine ning seemnest noorte lehtpuude tekkimine ja kasv, mille ajaintervalli pärast järgneb kuuse teke lehtpuude alla. (Laas jt 2011) 9 Kasutatud kirjandus Aastaraamat METS 2010. Keskkonnateabe keskus. 2012. Tartu. 241 lk. Laas, E., Uri, V., Valgepea, M. 2011. Metsamajanduse alused. Õpik kõrgkoolidele. Tartu Ülikooli Kirjastus. Tartu
paekivikarjäärides Reljeefi kujundamine – järskude nõlvade ohutuse tagamine: Laugemaks tegemine Astmeliseks tegemine Tarad, vallid Suured kivid Nõlvade katmine taimestikuga Elavtara – hekk Hoiatussildid V Metsade taastamine Eesmärk Taastamise eesmärgiks on kiirendada muudetud, rikutud või hävitatud ökosüsteemides loodusliku taastumise protsesse olulised mõisted, näited. Taastamisvõtted: Kontrollala Lamapuidu tekitamine Häilu raiumine Häil koos lamapuiduga Ülepõletatud häil Uuringud ja seire Esmased uuringud –eesmärk anda infot ala loodusväärtuse kohta Põhiuuringud –ajaliselt jätkuvad uuringud, toimub nii enne kui ka pärast taastamisvõtte rakendamist Täienduuringud –info kaudsete mõjude kohta Seire –jälgitakse koosluste muutusi ja muutuste kiirust.Nii taastamisalal kui ka kontrollalal. Seirealad tuleks valida nii, et need esindaksid kasutatud
annaabi.ee 
