00-sordid. On alandatud glükosinolaatide sisaldust 8 %-lt 0,2 %- ni 000-sordid.väiksem kiudainete sisaldus,suurem õli ja proteiini sisaldus ning energeetiline väärtus Külvisenorm · Op.t külvisenorm on nii suvi- kui talirapsil 100 - 200 idanevat seemet 1 m2-le (7...8 kg · Varane külv võib olla tihedam, sest taimed jäävad väiksemaks · Hilisem külv olgu hõredam, sest soojemal perioodil kasvab raps kiiremini, venib pikemaks ja võib kergesti varakult lamanduda Külviaeg ·külvatakse mai alguses ühel ajal varajaste teraviljadega · Kergemal mullal külvatakse varem · Rapsi ja rüpsi seemned hakkavad idanema +5 °C Külviviis Saagi seisukohalt on annab paremaid tulemusi külv 45 cm reavahega Hooldamine Umbrohtude tõrjeks tuleb mulda nii enne kui pärast külvi äestada, vajadusel korduvalt Rapsi koristamine ja säilitamine · Kvaliteetse õli saamiseks peavad seemned olema täiesti valminud
idandeid kahjustada Ebaühtlase sügavusega külv põhjustab ebaühtlase tärkamise Külvisenorm Optimaalne külvisenorm on nii suvi- kui talirapsil 100 - 200 idanevat seemet 1 m2-le (7...8 kg/ha) Jämedaseemnelist rapsi külvatakse 6....8 (10) kg/ha Peeneseemnelist rüpsi külvatakse 6...8 kg/ha Varane külv võib olla tihedam, sest taimed jäävad väiksemaks Hilisem külv olgu hõredam, sest soojemal perioodil kasvab raps kiiremini, venib pikemaks ja võib kergesti varakult lamanduda Väetamine · N väetis suurendab proteiinisisaldust seemnes , proteiini- ja õlisaaki hektari kohta. Kogus varieerub olenevalt eelviljast ja eeldatavast saagist · Fosfor soodustab taime juurestiku väljaarenemist ja funktsioneerimist · Kaalium aktiveerib mitmeid ensüüme ja mõjutab ainevahetuse ja kasvuprotsesse. Parandab külma-, põua- ja seisukindlust, vastupidavust haigustele · Väävel on vajalik S sisaldavate aminohapete ja ensüümide koostises. Tagab normaalse N ainevahetuse
annaabi.ee 
