valmistatud kala ja putrusid. Joogiks pakuti aga veega lahjendatud veini. Kolmanda osa moodustasid magustoidud, peamiselt puuviljad ja kastanid. Viimasena pakuti alati õunu. Seega toimus pidulik söömaaeg alati kindlas järjekorras munadest õuteni. Sellest on tulnudki roomlaste kõnekäänd „Ab ovo usque ad mala” („Munadest õunteni”), mille all mõeldi tegevust algusest lõpuni.12 Söödi selleks määratud ruumis (trikliiniumis), kus laua ümber asetsesid lamamisasemed. Trikliinium tulenebki kreekakeelsest sõnast „kolme voodi ruum”. Mehed lamasid söögi ajal ühel küljel, toetudes vasaku käega padjale. Naised istusid, sest naiste juures peeti poollamavat asendit ebaviisakaks. Kahvlit ja nuga ei kasutatud. Toit toodi lauale lahtilõigatuna ja pandi sealt taldrikule, mida sööja hoidis vasakus käes, tõstes suutäisi parema käe sõrmedega suu juurde. Kui näpud määrdusid, siis pühiti need puhtaks, kas rätiku või läheduses olevate orjade
aastatel Põhja-Ameerikas. · Puhkelatrites pidamine annab loomale võimaluse vabalt liikuda. · Puhkelatritega lautades toodetakse allapanu vähese kasutamise tõttu vedelsõnnikut · Puhkelatter koosneb kahest erineva funktsiooniga alast: loomade lamamisasemest ja ülestõusmiseks vajalikust peatsoonist (lamamisaseme ees olev täiendav pind). · Puhkelatrite asemed võivad olla ehitatud väga erinevatest materjalidest · * Betoonist lamamisasemed - lihtne ehitada, kuid looma jaoks ebamugavad ja kahjustavad jalgu (eriti põlvi). Kahjulikku mõju saab tunduvalt vähendada rohke allapanuga, veelgi parema tulemuse annavad betoonpinnale kinnitatud madratsid või ca 5 cm paksused kummimatid · * Kummist asemematid - ca 1 cm paksused kõvad kummimatid, mis ei pehmenda oluliselt looma aset ning muutuvad märjaks saades libedaks · *Pinnasasemed - ehitatakse savist, odavad ning vajavad vähe hooldust. Aeg-ajalt
annaabi.ee 
