SAKSAMAA HENDAMINE 19.saj algul polnud nimel 'Saksamaa' reaalset poliitilist thendust. Saksamaad iseloomustas: 1. poliitiline killustatus 2. majanduslik killustatus 3. puudus saksa patriotism Saksa rahvast ei vetud tsiselt. Riigi hendamiseks oli 2 teed: 1.riigi hendamine laltpoolt (siin konkureerisid omavahel Austria[Habsburgide dnastia] ja Preisimaa [Hohenzollernite dnastia]. 2.hendamine altpoolt, revolutsioonilisel teel 1815-1866 eksisteeris Saksa liit juhtiv riik AUSTRIA 1861 sai troonile WILHELM I 1859 asutati lesaksamaaline erakond SAKSA RAHVUSLIIT, mille eesmrgiks oli Saksamaa hendamine Preisi juhtimisel. 1866 puhkes Preisi-Austria sda (Vitis Preisi, Saksa liit likvideeriti ja Austria pidi loobuma Saksamaa hendamise plaanist.) 1867
kus 0 < < 1, st a + (x - a) on mingisugune punkt a ja x vahel. Taylori valemi j¨a¨akliikme absoluutv¨a¨artus |Rn (x)| = |f (x)-Pn (x)| n¨aitab, kui suur on erinevus v¨a¨artuste f (x) ja Pn (x) vahel, st kui suur viga tehakse kasutades funktsiooni v¨a¨artuse arvutamiseks Taylori pol¨ unoomi (3.8). J¨a¨akliikme avaldises on konkretiseerimata. Seep¨arast j¨a¨akliikme abso- luutv¨a¨artust mitte ei arvutata, vaid hinnatakse seda u ¨laltpoolt. N¨ aide 2. Hindame u ¨ laltpoolt viga, mis tehakse, kui arvutatakse 1, 2 kolmanda astme Taylori pol¨ unoomi abil. Selleks peame hindama |R3 (x)| v¨a¨artust. N¨aites 1 saime kolmanda astme Taylori pol¨ unoomi abil 1, 2 v¨a¨artuseks 1, 0955. Kasutades n¨aites 1 leitud neljandat tuletist, saame j¨a¨akliikme avaldise (3.10) (x - 1)4 15 R3 (x) = - · .
annaabi.ee 
