aegadel. Koogamine. Seda tehakse enamasti vanuses 2-5 elukuud. Koogamine koosneb täishäälikutest. Kui ema lapse kohale kummardudes temaga räägib ning annab lapsele pausidega aega koogamisega vastata, õpib beebi, mis on dialoog ja kuidas toimub vestlus. Keskmiselt 4-7 kuuselt algab lalisemine ehk täis- ja kaashäälikute kombineerimine. Lapse kasvades laliseb ta üha rohkem. Lalisev laps kordab pikalt silpe (ma-ma-ma-ma). Laps on võimeline häälikuid kohe pärast nende kuulmist matkima. Kui laps on lalisemises juba osavamaks muutunud, hakkab ta matkima kogu täiskasvanu kõnet (nn. kajakõne, ~1-aastaselt või veidi hiljem) – laps justkui jutustaks, keelaks, küsiks. Ta matkib ka meie intonatsiooni ja miimikat. Kuna väikesed lapsed on enamasti kõige rohkem koos emaga, siis sarnaneb lapse lalin ema kõnega. Kui ema räägib
rahustamise ja ergutamise ring. 20. sajandi teises pooles kirjutati neid ravimeid välja üsna kergekäeliselt (suhteprobleemid, koolistress jne), mistõttu on paljud inimesed neist sõltuvuses. Sõltuvus: psüühiline ja füüsiline. 392 Akuutsed sümptomid Mõlemat ainerühma iseloomustab und esilekutsuv ja krampe leevendav (antiepileptiline) toime. Suuremate dooside korral võib ajutegevus aeglustuda, koordinatsioon halveneda (taaruv kõnnak, lalisev kõne) ja võivad tekkida teadvushäired. Barbituraadid avaldavad ägedat toksilist mõju maksale, neerudele ja närvisüsteemile. Mürgistuse korral võivad nahale moodustuda villid (barbituraadi villid). Peale selle tekivad vaimse tasakaalu häired, segadus, orgaanilised psühhoosid. Kroonilised sümptomid Pärast pikka aega kasutamist võib tekkida amotivatsiooni sündroom. Selle sümptomid sarnanevad kroonilise kanepitarvitamise sümptomitele. Võõrutus