Dadaism Dadaism Tekkis 1916 Zürichis Koondas väga rahvusvahelise seltskonna Eestvedaja oli Tristan Tzara Eesmärk oli luua täiesti mõttetut kunsti Termin tuleb imiku lalinast, millel pole semantilist tähendust „Ma vihkan tervet mõistust. [- - -] Ei maksa otsida sõnade „dada“ ja „dadaism“ mõtet. Vene ja rumeenia keeles märgib see kahekordset jaatust. Võib olla on see hoopis imikute kunst, väljendades nende mõttetut lalisemist.“ (T. Tzara) Tunnused • mängulisus, mõnitamine ja pilkamine • agressiivne suhtlemine publikuga • provokatsioonid • luule visuaalse külje tähtsustamine • kõlaefektidele rajatud luuletused • automaatkirjutamise rakendamine • dogmade, loogilise mõtlemise eitamine Võttestik Glossolaalia (juhuslike silpide ühendamine) Kollaaž (eri tekstide ühendamine) Ühendati loogilise seoseta häälikuid, sõnu ja lauseid.
Isegi, kui tal ei ole vaja muud teha, kui vaid öelda, et kõik on korras. Küll aga on mõned üldreeglid, mida saab ise kodus jälgida. 1,5 aastane laps peaks mõistma ema-isa kõnet, seega tal peab olema passiivne kõne, isegi kui ta veel sõnu ei ütle. Keskmine 1,5-ne laps ütleb 20-200 sõna. Kui ta ei räägi ühtegi sõna, ta ei räägi ka mitte omas keeles, ta ei saa jutust aru, tema kõne areng lõpeb koogamisega ning lalisemist ei ole olnudki või oli väga vähe, tasuks pöörduda neuroloogi, psühholoogi või logopeedi poole või rääkida murest perearstile, kes soovitab, kuhu edasi pöörduda. Esimese asjana tasub kontrollida, kas laps üldse kuuleb. Sosista lapse selja taga – kas ta reageerib? 3 aastase lapse kõne peaks olema nii selge, et olukorrast lähtuvalt saab ka võõras inimene temast aru. Kui räägib vaid pudistades või vaid omas keeles, konsulteeri logopeediga. Kui laps ütleb
1.4.3 Kõne areng Suhtlemisvajadus loob aluse kõnehäälikute jäljendamiseks. Juba esimestel elukuudel keskendub laps inimkõne kuulamisele. Laps hakkab varakult reageerima ka kõne emotsionaalsele toonile ning intonatsioonile (Tiko 2006:16-17). Eakohase kõne arengu puhul: · 1.-6.elunädalal mitteverbaalne keel; · 2.-4. elukuul hakkab laps koogama; · neljandal-viiendal elukuul lalisema. Millal täpselt laps koogamist ja lalisemist alustab, sõltub lapse füüsilisest küpsusest, mitte sellest, kui palju ja kuidas titaga räägitakse (Tulviste 1996). 9 Esimese eluaasta teisel poolel lallab terve laps kestvalt ja naudinguga, et treenida kõneaparaati. Lallamisel kasutab laps umbkaudu 70 häälikut, millest hiljem diferentseerib emakeeles vajamineva. Kakskeelses peres on oluline järgida printsiipi, et üks inimene ja üks keel (ema räägib lapsega alati oma emakeeles)
sõrmi. Imikute suurepärast jäljendamisoskust võib igaüks oma lapse peal proovida. Kuid siin tuleb meeles pidada, et lapse vastust tuleb kannatlikult oodata: väikesel lapsel kulub info töötlemiseks palju aega. Kõne areng esimesel eluaastal Kolmandal elukuul hakkab laps koogama ja neljandalviiendal elukuul lalisema. Millal täpselt laps koogamist ja lalisemist alustab, ei sõltu sellest, kui palju ja kuidas titaga räägitakse, vaid lapse füüsilisest küpsusest. Koogamine seisneb selles, et laps häälitseb vastuseks suure inimese jutule. Lalisemise korral hakkab laps kaas ja täishäälikuid silpideks kokku panema ("mamamama"). Eri keeli rääkima hakkavate laste koogamine, ja algul ka lalisemine, on väga sarnased. Alles teisel
annaabi.ee 
