Koogamine koosneb täishäälikutest. Kui ema lapse kohale kummardudes temaga räägib ning annab lapsele pausidega aega koogamisega vastata, õpib beebi, mis on dialoog ja kuidas toimub vestlus. Keskmiselt 4-7 kuuselt algab lalisemine ehk täis- ja kaashäälikute kombineerimine. Lapse kasvades laliseb ta üha rohkem. Lalisev laps kordab pikalt silpe (ma-ma-ma-ma). Laps on võimeline häälikuid kohe pärast nende kuulmist matkima. Kui laps on lalisemises juba osavamaks muutunud, hakkab ta matkima kogu täiskasvanu kõnet (nn. kajakõne, ~1-aastaselt või veidi hiljem) – laps justkui jutustaks, keelaks, küsiks. Ta matkib ka meie intonatsiooni ja miimikat. Kuna väikesed lapsed on enamasti kõige rohkem koos emaga, siis sarnaneb lapse lalin ema kõnega. Kui ema räägib emotsionaalselt ja žestikuleerides, siis on ka tema lapse lalin sarnane. Umbes 1-aastaselt ütleb laps esimesed sõnad
Lisaks on ha küsida küsimusi näiteks ,,Kas läheme nüüd õue mängima?" või ,,Kas sul on parem nüüd täis kõhuga olla?" või muud sellised küsimused ning jäta talle ka vastamiseks väike paus. Kuigi imik ei ole 22 võimeline vastama korralikult arendab ikkagi see arusaama kuidas vestlus käima peaks. Lisaks peaks selles vanuses arendama kuulmist. Seitsmendast elukuust alates hakkab imiku lalisemises tekkima mingisugune süsteemsus ning ta võib sarnaseid häälikuid kordama samasugustes olukordades. See aga viitab sellele, et laps väljendab ennast juba mõtestatult ning lalisemine allub tema tahtele. Jätkata tuleks kõiki endiseid tegevusi, et beebi saaks edasi arendada oma kõneoskust lisaks võiks lapsele igapäevaste asjade nimetusi korrata näiteks auto, kass, koer, tool jne. See on suureks abiks kõne arenemisel.
annaabi.ee 
