Sagedased koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired Arendustegevus Õigel ajal alustatud ning süsteemse arendustegevuse tingimustes (arengut toetavad ka kuulmisaparaadid) on kuulmispuudega lapsed võimelised kooliajaks omandama eakohase verbaalse kõne. Seda juhul, kui laps kasvab arengut toetavas keskkonnas ning ei kaasne muid puudeid. Juba enne lasteaeda tulekut on kuulmispuudega lapse vanematel koostöös spetsialistidega täita olulised ülesanded: Säilitada lalinaperioodist hääle tekitamise oskus Kujundada õiget kõnehingamist Arendada kuulmistaju Õpetada last jälgima ning matkima kõneliigutusi Kujundada kõnemotivatsiooni Hilisemas kõnearendustöös tuleb arvestada, et vähese sõnavaraga laps vajab mitmekesist näitlikustamist ning toetavate võtete rakendamist. Kuulmispuudega lastel vajavad korrigeerimist ja arendamist ka motoorika, sotsiaalsed oskused jne. Arendustegevuses on oluline tagada üldised ruumitingimused.
tunnetama läbi mängu. Mängides kogeb laps inimesi ja asju, täiendab oma mälu, katsetab põhjuseid ja tagajärgi, rikastab sõnavara, õpib kontrollima oma emotsionaalseid reaktsioone. Mäng arendab keskendumisvõimet, alustatu lõpetamis oskust, omandatud kujutluste sihipärast kasutamist mängu õnnestumiseks, peenmotoorikat ja eneseteenindamisoskust. 13.)Mille arendamine on kuulmispuudega laste arendustöös kõige olulisem? Säilitada lalinaperioodist hale tekitamisoskus, kujundada õige kõnehingamine, arendada kuulmistaju s.t. oskust kuulata ja eristada ümbritsevaid helisid), õpetada last jälgima ja matkima kõneliigutusi, kujundada kõnemotivatsioon. Laps vajab näitlikustamistsõna juurde lisatakse sõnasilt, kasutatakse sõrmendamise õpetamist.Motoorika arendamine (tasakaalu ja koordinatsiooni arendamine, peenmotoorika), sotsiaalsed oskused (suhtlemine eakaaslastega
annaabi.ee 
