(enamasti kaherakulisi) isogeenseid rühmi · Ei oma kõhreümbrist Elastne kõhrkude · Kollageensete fibrillide kõrval esineb intertsellulaarsubstantsis tihe kolmemõõtmeline elastsete kiudude võrgustik. · Esineb kõrvalestakõhres, väliskuulmekäigu kõhres, osaliselt kõrvatõrvekõhres, kõripealisekõhres, sarvik- ja tarbkõhres, väikestes bronhide kõhretükikestes · Elastsed kiud on eriti tihedalt ümber lakuunide; kondrotsüüdid paiknevad kas ühekaupa või moodustavad väiksemaid isogeenseid rühmi Kondrotsüüt e. kõhrerakk Kõhre interterritoraalne substants Kõhre- Hüaliinne kõhrkude territoorium Kondrotsüüt Kollageensed kiud Fibroosne kõhrkude Kondrotsüüt
Jõhvussid: Väliselt nagu kiudussidki pikad ja silinderjad, enamasti tumedad. Isasel saba harkjas. Vastne kidalise kärsaga. Siilussid: Kehapind jäik ja harjaseline, lülistunud; lihaskond ja närvitängud korduvad lülide kaupa. Lihaste kokkutõmme surub suust välja ja laiali neelu koonilise, pikkade harjastega eesotsa (kidalise kärsa moodi), millele toetudes keha jõnksuga edasi läheb. Lahksoolised. Kidakärssed: Keha sile, epidermis paksu süntsüütiumina, tolle sees lakuunide süsteem ringeelund. Pseudotsööl. Sooltoru puudub, toitu võtab kehapind. Ees kidaline kärss, kinnitumiseks. Ka vastsel selline kärss. Lahksugulised. Kindel rakkude arv kehas. Geneetiliselt keriloomade sugulased. Rüüloomad: Lühikest keret katab neljast kitiinplaadist rüü. Suu peene koonuse tipul; koonuse ümber kaheksa stiletti. Eristunud, sissetõmmatavat pead katavad igas suunas õieli jämedad harjased (skaliidid). Pärak olemas. Lahksoolised.
annaabi.ee 
