lastes ta põhja, tuleb teda lohistada järele, töötades samalajal masinaga edasikäigul. Esimesena tuleb maale anda vöörispring ja vööri pikiots. Töötades masinaga edasi vöörispringil, viia sujuvalt laeva ahter kai äärde ning anda maale ahtriotsad. Peale sildumist võib ankru tõmmata klüüsi või jätta põhja, lastes ankruketti järgi. Tugeva tuulega triivi vähendamiseks lähenetakse kaile 60º-80º nurga all. Laeva lakumine kai äärest on siin võimalik, kui laeva manööverduseks on küllaldaselt ruumi. Kai juurest lahkudes tuleb anda järele kõiki kinnitusotsi. Kui laev hakkab kai juurest eemalduma, tuleb esmalt ära anda ahtriotsad ja seejärel vööriotsad. Olles kaist küllaldasel kaugusel, tuleb laev keerata soovitud suunas. Sildumine jääoludes: Laeva sildumine purustatud jää olemasolul. Ilma puksiiri abita on lubatud läbi viia sildumist ainult peeneks purustatud jääs väikelaevadel
2.2) ,,Valitsuse keskpika perioodi eesmärgiks on hoida valitsussektori eelarve ülejäägis" (Riigieelarveseadus 2008 § 2.3.1) Valitsusektori 2006.a. eelarve ülejäägiks kujunes 7,7 mld krooni ehk 3,8% SKPst. Esmakordselt olid ülejäägiga kõik valitsussektori tasandid. Valitsussektori eelarve ülejäägist 80% moodustas keskvalitsuse ülejääk, põhjuseks kavandatust suurem tulude laekumine ja väiksemad kulutused. Haigekassa ülejäägi taga oli sotsiaalmaksu oodatust parem lakumine, töötukassa puhul madala töötuse tõttu vähenend kulud. Riigieelarve ülejääke on varem kantud pensionikindlustuse reservi. (Rahandusministeerium) 2007.a. valitsusektori ülejääk vähenes 1,9 %ni SKPst. Aastateks 2008- 2011 plaanitakse valitsussektori eelarve esmakordselt ülejäägiga juba Riigi eelarvestrateegia koostamise käigus. Varem oli eelarve planeeritud tasakaalus. Sotsiaalkindlustusfondid on väikese