Lahtiseletatult võiks seda öelda ka nii, et kui sul on kausitäis õunu, siis pole mõtet oodata, et need maitseksid nagu sefiiritort, sel juhul sa pettuksid. Samuti pole mõtet oodata väikevennalt, et ta räägiks sinuga sama põnevaid jutte nagu su sõber, kes on sinuga ühevanune, väikevennalt võib oodata et ta teeb sulle lihtsalt nalja. Ka kassilt pole mõtet oodata, et ta käituks nagu koer ja jookseks sulle saba liputades vastu ja lakuks su kätt, kass kõnnib ikka omapead. Aga samas võib kass olla tore sõber ja üllatada sind ootamatult külje alla pugemisega. ,,Tuul ajab inimesi kord siia, kord sinna. Neil pole juuri, see teeb nende elu väga raskeks." Kui sa ei pea lugu oma kodust ja perekonnast, siis sa muutud juurtetuks, siis pole sul ka kohta ja inimesi, kelle peale võiksid alati kindel olla. Kodu ja lähedased ongi inimese juured. Reisida on tore, kuid on hea kui sul on kodu, kuhu
elu. Kaks kodu, kus ta on oodatud, hellitatud, armastatud. Tütred: nemad saavad oma päranduse kätte, abielluvad ja tunnevad ennast üliõnnelikena. Alguses on nad oma isaga viisakad ja lahked, et ainult raha saada, pärast nad põlgavad ja häbenevad teda. Goriot ise tõi ennast ohvriks. Tütred mitte ainult ei hüljanud isa, vaid vihkasid ka teineteist. Noorem õde Delphine de Nucigen ihkas üle kõige saada Proua de Beauseant´i salongi pääseda. Ta lakuks selle nimel tänavatelt pori. Ühel päeval sattus Proua Vauquer´i pansioni üks vaesunud aadlipere võsuja üliõpilane Eugene de Rastignac, kes hakkas tolles elus seal pansionaadis suurt rolli mängima. Rastignac tuli Pariisi sellepärast, et seal õppida. Tema pere tegi kõik selleks, et ta saaks seda ka teha. Kuid Rastignac sai aru, et oma eduks on vaja ka sidemeid ja tutvusi kõrgetel kohtadel. Ta küsib oma vanaemalt, kellega oleks tal kõige parem sidemeid luua
teistele riikidele tekitas suuri probleeme. Varsti hakkas see siiski mõjutama ka Prantsuse majandust. Kokkuvõttes jätkus uue kodanluse tugevnemine, uusrikkad moodustasid suurima osa ühiskonna tippudest. Olulist rolli keisririigiaegses ühiskonnas etendas sõjavägi. Suurema osa sõjaväest moodustasid talupojad, kes olid sinna astunud juba revolutsiooni algusaegadel. Nüüdseks oli isu tööd teha läinud ja nad ei mõelnudki sõjaväest lahkumise peale (ainult lakuks!). Sõjaväelased pidasid end tsivilistidest paremateks. Veel kiiremalt võõrandus ühiskonnast ohvitserkond, kellel oli vaid soov teha karjääri, kirg naudingute järele ja soov sulada uusrikaste seltskonda. Napoleon taastas ka aadlitiitlid ja lõi nende jagamisega ka uue, keisririigi aadli. Esimene keisririik hävis sõdades Euroopa koalitsioonide vastu. Prantsuse väed said oktoobris 1813 lüüa Leipzigi ehk Rahvastelahingus. 6. aprillil 1814 loobus Napoleon I troonist ja ta saadeti
annaabi.ee 
