kogu aeg vigaseid teooriaid kõrvale ja valime paremaid nende asemele. Avastades vigu, liigume tõe poole. Tõde jääb kättesaamatuks, tõde on üle inimliku võime. Ükski meetod pole lõpuni usaldusväärne. Inimene ei suuda luua selliseid kriteeriume, millega tuvastada, kas tema teoreeriline hüpotees vastab tõele, olukorrale tegelikkuses (aga me ei tea seda kunagi, pole sõltumatut ligipääsu, saame ainult kaudselt määrata). SEMINAR IV Imre Laktos miks l arvates ei ole falsifitseeritavus KÜSIMUS: lahendusesk teaduse ja pseudoteaduse probleemile. Miks teadust tuleb pseudoteadusest eristada: Pseudoteadused üritavad end falsifitseerimisest eemale hoida. Tõelähedane teadmine. Pseudoteadus pretendeerib teaduse omadustele ilma seda omamata. Teooria tõestatus: Ei ole võimalik, kuna teadusteooria põhineb faktide tõestamisel, aga fakte tõestavad inimesed.
Mis teeb eristuse? Kas iga taandarenev programm ikka on pseudoteaduslik? Milliseid teaduse ja pseudoteaduse vahele häävaid variante kirjeldab füüsik Peeter Saari? Kuidas tunda ära, kas tegemist on teadusega? (Lakatos, Vihalemm, Saari). Lisaks Chalermi 1-4 ptk ja eriti 7 ja 11 ptk. KV. Vihalemm leiab, et Lakatose metodoloogia pole õige. Lakatos ei taha anda juhiseid edasiseks teadustööks e kuidas kasutada tema lähenemist; Laktos ei selgita, miks füüsika on teadustest ülim; Lakatos ajab ratsionaalsust ja objektiivsust valesti taga jne. Miks Imre Lakatosi arvates ei ole võimalik anda filosoofilist teaduslikkuse määratlust tuginedes induktivistlik-empiristlikule vaatekohale ega ka falsifikatsionismi abil? 261. Tõenäosus ei loe, sest tõendusmaterjalide hulk ei loe. Empirism ignob teooriate visadust, sest see, et faktid teooriale vastu räägivad, ei tähenda, et teooriast loobutakse.
annaabi.ee 
