· Söödavajaduse määravad organismis toimuvad ainevahetusprotsessid. · Organismi füsioloogiline toitainete vajadus on seotud kasvu, laktatsiooni, reproduktsiooni, tervisliku seisundi, keskkonnatingimuste jm faktoritega · Erinevates kasvufaasides ja laktatsiooni etappidel toitainete vajadus muutub. · Vasikate puhul tuleb eelkõige arvestada juurdekasvuga, mullikatel juurdekasvu ja tiinusega ning lehmadel tiinuse, laktatsioonistaadiumi ja toodanguga. · Mida kõrgem on lehma toodang, seda suurem on toitainete vajadus. · Söötmisega kinnisperioodil (nn avanss-söötmine) luuakse lehmal laktatsiooni alguseks teatud energiavaru, mida kasutatakse intensiivsema piimaloome perioodil täiendava energiaallikana lisaks söödast saadavale energiale. · See energiavaru salvestub rasvkoena ning avaldub lehma konditsioonis.
munasarjatsüste. Olukord ei ole parem ka siis, kui lehm on kõhn ja alustab laktatsiooni ilma piisava energiavaruta. Sel juhul võib küll esineda vähem tervisehäireid, kuid nii laktatsioonikõvera tipp, kogutoodang, samuti viljakus jäävad oodatust kesisemaks. Toitumuse hindamise süsteem võimaldab loomi klassifitseerida nende kehavarude (keharasvade tagavara) järgi. Kas karjas olevad lehmad, arvestades nende laktatsioonistaadiumi, on sobivas toitumuses, on nad rasvunud või hoopis kõhnad? Millises toitumuses peaksid lehmad olema? Kirjanduse andmetel on reproduktsioonitsükli kestel on kuus olulist perioodi, mil soovitatakse toitumust hinnata: kinnisperioodil, poegimisjärgselt ning edaspidi ligikaudu 45. 90. 180. ja 270. laktatsioonipäeval. Kinnislehma ideaalne toitumushinne peaks olema 3,5. Lehmad võtavad kaalus juurde efektiivsemalt laktatsiooni
annaabi.ee 
