tööintervallid. Intervalltreeningu eesmärgiks on eelkõige südame funktsionaalse võimekuse tõstmine, mis on aeroobse energiatootmise seisukohalt oluline parameeter, ning ka anaeroobse töövõime arendamine. Intervalltreening arendab ka kopsude ventileerimisvõimet (Thool 2006). Põhiline arenduslik mõju organismile tagatakse intensiivse lihastööga. Lühikeste, kuni 45-sekundiliste tööintervallidega arendatakse anaeroobset töövõimet ehk treenitakse laktaatset kiiruslikku vastupidavust. Anaeroobse töövõime arendamine seisneb anaeroobse glükogenolüütilise energiatootmise võimsuse ja mahutavuse suurendamises. Pikemate tööintervallidega kaasatakse töösse suuremal hulgal ka aeroobsed mehhanismid ning arendatakse rohkem maksimaalset aeroobset võimekust, treenitakse maksimaalvastupidavust. Treeningu käigus peaks optimaalse treeningefekti tagamiseks jälgima, et puhkeintervalli pikkus
viiele tõmbele kulunud aeg 5,0 ja 6,5 sekundi vahel. Anaeroobse-laktaatse energiatootmismehhanismi võimsuse hindamiseks võib kasutada maksimaalset 40 sekundilist sõudeergomeetritesti. On leitud, et selle testi võimsus varieerub eliitsõudjatel 550 ja 780 W vahel. Uuringud meie laboris on aga näidanud, et maksimaalse 20 tõmbe test iseloomustab objektiivsemalt sõudjate anaeroobset-laktaatset energiatootmismehhanismi võimsust, võrreldes 40 sekundilise maksimaalse testiga. Maksimaalse 20 tõmbe testi võimsus Eesti meessõudjatel on olnud 425 - 858 W ja 20 tõmbele kulunud aeg 22 -31 sekundit. Anaeroobsete testide kasutamisel tuleb arvestada aga tõsiasja, et need ei ole piisavalt tundlikud treeninguga toimunud muutuste hindamiseks kogu aastase treeningutsükli jooksul. USA koondise valikul ja paatkondade koostamisel kasutatakse näiteks kolme sõudeergomeetri
annaabi.ee 
