mehhanismid. Mitte kunagi, ka kõige kõrgemate intensiivsuste juures, ei kasutata täielikult ainult anaeroobset tootmist, aeroobse tootmise osakaal on näiteks 100 meetri jooksus väga väike, umbes 10%. (Ibid) Vastavalt võistluspingutuse kestusele kasutatakse aeroobset ja anaeroobset režiimi erinevas vahekorras (Jalak, Lusmägi 2010). (vt tabel 3) 8 Anaeroobsel laktaatsel teel saadakse energiat süsivesikutest ning protsessi käigus tekkib glükoosi mittetäieliku põlemise laguproduktina piimhapet, mis difundeerub verre laktaatide ehk piimhappe sooladena. Piimhape põhjustab atsidoosi lihastes ja veres ning oksüdatiivsete ensüümide aktiivsuse languse, mis olulisel määral raskendab lihastegevust (Landõr 2009). Mida suurem on koormuse intensiivsus, seda enam on koormuse katkestamise põhjuseks just ülehappesus. (Jalak, Lusmägi 2010)
laktaadi kuhjumine lihasrakku, pH langus, selle mõju glükogenolüüsi raja ensüümide aktiivsusele, aktomüosiini ATP-aassele aktiivsusele, Ca2+ ioonide sidumisele troponiini poolt, Na+-K+ -ioonide transpordile läbi rakumembraani: Väsimus anaeroobsel alaktaatsel tööl: 1) fosfokreatiini varude ammendumine lihases; 2) Ca²+ ATPaasi funktsiooni langus, muutused eelkõige kiiretes glükolüütilistes lihaskiududes. Väsimus anaeroobsel laktaatsel tööl: 1) ainevahetusproduktide, eelkõige laktaadi kuhjumine lihasesse; 2) pH langus lihasrakus NAD/NADH + H+ kontsentratsioonide suhte muutus, H+ ja Ca²+ ioonide konkureerimine troponiini Ca-siduvate kohtade pärast, Ca²+ ATPaasi funktsiooni langus, Na+ K+ ATPaasi funktsiooni langus. 3) glükogeeni varude vähenemine; 4) muutused eelkõige kiiretes klükolüütilistes ja oksüdatiivglükolüütilistes kiududes. 9
annaabi.ee 
