huumusesisaldusega muldi on ligikaudu 32%. Muldi, kus künnikihi huumusesisaldus on 3 - 5% on kogu haritavast maast 26% ja üle 5%-lise huumusesisaldusega muldi on 14%. Joonis 4. Meetrise mullaprofiili keskmine aktiivveemahutavus millimeetrites. Figure 4. Mean available water capacity ( mm ) in a one - metre soil layer. Võttes aluseks viienda väetustarbe ringi analüüside tulemused selgub, et 40 – 65 % haritavast maast on laktaatlahustuva kaaliumi sisaldus madal ja väga madal, kusjuures kõige suurem on kaaliumi defitsiit Hiiumaa muldades (joonis 6). Laktaatlahustuva fosfori sisaldus on madal ja väga madal 20 - 35 % haritava maa muldades. Kõrge ja väga kõrge laktaatlahustuva fosfori sisaldusega muldi on maakondades 15 - 40 %. Suhteliselt enam on taolisi muldi Lääne – Virumaal. Eeltoodust järeldub, et praegune äärmiselt tagasihoidlik
Kasutamata lämmastikust läheb umbes 20 kg/ha mulla potentsiaalsetesse varudesse orgaanilise lämmastikuna, ülejäänud 55-66% (umbes 40%) kaob mullast gaasilise lämmastikuna denitrifikatsiooni tõttu ja leostub nitraatidena. Ligikaudsed arvutused näitavad, et mullast nitraatidena leostuva lämmastiku hulk aastas ei ületa 25-30 kg/ha. Väetisega mulda viidud fosforist jääb taimede poolt kasutamata 50-60%. Sellest 15-20% läheb laktaatlahustuva fosforivaru suurendamiseks künnikihis, ülejäänud fikseerub künnikihis või uhutakse orgaaniliste fosfaatidena sügavamale. Väetistega antud kaaliumist jääb kasutamata 40-45%. Sellest umbes üks kolmandik jääb laktaatlahustuvana mulda, ülejäänud fikseeritakse mullas või leostub. K ülekülluse puhul suureneb kaaliumi tarbimine, kuid saak ei suurene või suureneb vähe. Heintaimede väetamisel
annaabi.ee 
