vitamiine. ENERGIAJOOKIDE TOIME Energiajookidele omistatakse mitmeid positiivseid omandusi, kuid kahjuks on nende toime kohta vähe usaldusväärseid andmeid. Arvatakse, et energiajoogid: · Kiirendavad ainevahetust · Soodustavad eelisjärjekorras rasva kasutamist energiaallikana ja säästavad glükogeenivarusid · Parandavad pikaajalisel kehalisel koormusel organismi varustamist hapnikuga ja seetõttu vähendavad laktaatide kogunemist verre · Suurendavad kontsentratsioonivõimet · Jookides sisalduvad tugevad antioksüdandid kaitsevad rakke vabade radikaalide rünnaku eest · Tõstavad enesehinnangut, vähendavad ärevust ja muret · Kiirendavad skeletilihaste kasvu · Kiirendavad taastumisprotsesse [2:121-122] 7.1 Kas energiajoogid on ohutud? Kõige suuremaks probleemiks energiajookide ohutuse hindamisel on asjaolu, et ei ole piisavalt andmeid energiajookide koostisosade koostoimest
ainult anaeroobset tootmist, aeroobse tootmise osakaal on näiteks 100 meetri jooksus väga väike, umbes 10%. (Ibid) Vastavalt võistluspingutuse kestusele kasutatakse aeroobset ja anaeroobset režiimi erinevas vahekorras (Jalak, Lusmägi 2010). (vt tabel 3) 8 Anaeroobsel laktaatsel teel saadakse energiat süsivesikutest ning protsessi käigus tekkib glükoosi mittetäieliku põlemise laguproduktina piimhapet, mis difundeerub verre laktaatide ehk piimhappe sooladena. Piimhape põhjustab atsidoosi lihastes ja veres ning oksüdatiivsete ensüümide aktiivsuse languse, mis olulisel määral raskendab lihastegevust (Landõr 2009). Mida suurem on koormuse intensiivsus, seda enam on koormuse katkestamise põhjuseks just ülehappesus. (Jalak, Lusmägi 2010) Anaeroobse alaktaatse mehhanismi puhul on energia allikaks KrP, millest ATP taastootmine toimub väga kiiresti