tsütoplasmas ning väga kiire toimega. Kaua laguneb ja pohmakas käib ruttu. Seetõttu juuakse end surnuks ja saadakse alkoholideks. 3. Toit a) piimasuhkru lagundamiseks vaja laktaasi, see on kõikidel inimestel lapseeas olemas. Laktaasi aktiivsus kaob 90% ulatuses vanuses 14-18. Selline asi esineb aborigeenidel, juutidel, asiaatidel, indiaanialastel, eskimoded. Karjakasvatajate järeltulijatel laktaasne aktiivsus säilib elu lõpuni. Etnilistel eestlastel säilib laktoosi lagundamise võime umbes 85% inimestel. Ülejäänud 15% on vähese laktoosi lagundamisvõimega, neil tekivad kõhugaasid ja kõhulahtisus. b) seened - seenesuhkur trehhaloos, mida lagundab ensüüm trehhalaas. 95% inimestest on trehhalaaspositiivsed, st see on olemas ja probleeme pole. 5% on trehhalaasnegatiivsed, seda ensüümi pole. Kui nemad söövad seeni, tekivad
lühiajaline alkoholitarbimine, alkoholitarbimise asemel on neil pikaajaline narkootikumide tarbimine (oopium, tee). Ökogeneetiline tundlikkus toidukomponentide suhtes - laktoos ehk piimasuhkur 1. faktori + / - + (juhul, kui lagundatakse organismis) - (kui ei lagundata) Kiirelt omastatav energia Seedehäired, kõhulahtisus Saab tarbida piimatooteid värskel kujul Kroonilised soolepõletikud 2. Kõikidel inimestel on: a) laktaasne aktiivsus sünnist kuni ~ 10..12 aastani b) iidsetes karjakasvatuspiirkondades hakkas ~ 10 000 aastat tagasi inimeste seas levima dominantne mutatsioon, mis säilitab laktaasi aktiivsus ~ 100% ulatuses elu lõpuni, neen inimesed said toitelise eelise: said tarbida piimatooteid täiendava toiduallikana. 3. Rahvused, kelle seas on rohkelt inimesi, kes täiskasvanuna laktoosi seedivad: a) skandinaaviamaade rahvad (k.a eestlased)
annaabi.ee 
