* Sünnitusprotsessis aeglustub sündiva lapse keha enamikes osades vereringlus ja langeb kudede hapnikusisaldus energiatootjaks anaeroobne glükolüüs. Laktaadi ja H+ kuhjumine sündivas organismis pole teatud tasemest alates kahjutu (atsidoosi oht pikaleveninud sünnituse puhul). * Takistab püruvaadi kuhjumist ja selle neurotoksilist efekti. Püruvaat konventeerub laktaat dehüdrogenaasi toimel laktaadiks. * Tekkinud laktaadist on kerge resünteesida glükoosi (glükoneogenees). Seega on laktaadil teatud energeetilise reservi roll. Laktaat - Laktaadi tekkimine ja utiliseerimine on normaalselt tasakaalus ja laktaadi hulk jääb enamasti 0,8 - 1,8 mmol/l piiresse (norm: venoosne veri 0,5 - 2,2 ja arteriaalne veri 0,3 - 0,8 mmol/l). Happelise laktaadi kuhjumine lihastes (rakkudes pH langeb) avaldub lihastes valulisusena ja krampidena. Laktaadi laboratoorne tähtsus: * Laktaadi määramine veres on oluline marker haige hapnikuvaeguse sügavuse/ohtlikkuse varajasel kindlakstegemisel
näiteks laktoosi, kasutab rakk toiduks ainult glükoosi, laktoosi kasutamisel osalevad ensüümid on represseeritud. Kui glükoos on ära kasutatud, järgneb bakterite kasvu aeglustumine, mil nad adapteeruvad teise substraadiga. Erinevate C-allikate poolt põhjustatud kataboliitse repressiooni efektid on erinevad. bakteri E. coli puhul on leitud, et tugev efekt on glükoosil, glükonaadil ja glükoos-6-fosfaadil, nõrk efekt aga glütseroolil ja laktaadil. Perekonda Pseudomonas kuuluvatel bakteritel põhjustavad kataboliitset repressiooni peamiselt orgaanilised happed, glükoosi-vahendatud repressioon on aga nõrk. Lisaks süsivesinike transporterite ja kataboolsete ensüümide tööle mõjutab kataboliitne repressioon ka viburite sünteesi, glükogeeni (varuaine) sünteesi, sporulatsiooni ning ekstratsellulaarsete ensüümide sünteesi, mis osalevad polümeeride degradatsioonil.