Sõltuvalt sellest, millise veini valmistamisel seal sisalduv etanool happeks oksüdeerus, tuntakse tänapäeval veel näiteks ka õunaäädikat, marjaäädikat jms. Etaanhapet leidub nii vabalt (hapupiimas, võis, riknenud õlles ja veinis, juustus) kui ka soolade ja estritena näiteks taimelehtedes ja loomorganismide kudedes ning eritistes (uriin, sapp). Piimhape (2-hüdroksüpropaanhape) (soolad on laktaadid) On värvuseta kristalne aine, hügroskoopne aine, mis lahustub hästi nii vees kui ka etanoolis. Ta tekib piima, juur- ja puuviljade nagu näiteks kurkide, kapsaste hapendamisel ja piimasuhkru käärmisel. Lisaks tekib piimhapet veel lihastes suure koormusega töötamisel ilma hapniku juurdepääsuta. Lihaste valulikkus ongi osalt sellest tingitud, kuid pikkamööda kantakse see välja ja oksüdeeritakse ning valulikkus kaob.
Protsess toimub 50°C ja pH=5 juures ja protsess on umbes samasugune nagu protsess mis toimub veise või lamba maos. Eeliseks on kahjulike laguproduktide puudumine. · Mikrobioloogiline fermentiseerimine. Selleks kasutatakse spetsiaalseid selleks väljatöötatud pärme. On leitud ka baktereid, mis on võimelised muutma tselluloosi otse etanooliks. Kahjuks tekib sellise protsessi käigus lisaks etanoolile soovimatuid produkte nagu atsetaadid, laktaadid jne. · Destilleerimine. · Destilleerimisel saadud etanoolist molekulaarsõelte abil lõplik vee eemaldamine. Tselluloos koosneb kuue süsiniku aatomiga lihtsuhkruist, hemitselluloos aga viie süsinikuga suhkruist, mistõttu tuleb nende lagundamiseks kasutada erinevaid organisme. Seepärast tuleb etanooli tootmiseks kasutada nii tselluloosi kui ka hemitselluloosi. Protsess algab taimse materjali kuumutamise ja happega töötlemisega, et eraldada tselluloos hemitselluloosist
TEISI KARBOKSÜÜLHAPPEID Võihape (butaanhape) Vaba butaanhape tekib või pikemaajalisel seismisel õhu või valguse käes. Ta on väga ebameeldiva lõhnaga, kusjuures ta annab ka osaliselt higile lõhna. Koerte haistmine on inimeste omast paljusid kordi suurem. Seepärast on koerad võimelised inimest ka jalajälgede järgi leidma, sest koer haistab inimeste jalahigis leiduvaid karboksüülhappeid. Piimhape (2-hüdroksüpropaanhape) (soolad on laktaadid) On värvuseta kristalne aine, hügroskoopne aine, mis lahustub hästi nii vees kui ka etanoolis. Ta tekib piima, juur- ja puuviljade nagu näiteks kurkide, kapsaste hapendamisel ja piimasuhkru käärmisel. Lisaks tekib piimhapet veel lihastes suure koormusega töötamisel ilma hapniku juurdepääsuta. Lihaste valulikkus ongi osalt sellest tingitud, kuid pikkamööda kantakse see välja ja oksüdeeritakse ning valulikkus kaob.
annaabi.ee 
