Veneetsia Üks linna mitmetest meeldivatest külgedest on see, et siin leidub palju vaikseid kauneid nurgataguseid, mis on peidus ajaloo jooksul vähe muutunud kitsaste tänavate vahel. Teine ilmne väärtus, mida ei saa alahinnata, on autode puudumine ja lihtne rõõm meeldivast jalutuskäigust linnas, kus ei ole liiklusmüra ega heitgaase kui peatute väiksel jalakäijate sillal kaugel Suurest kanalist ning kuulete vaid vee laksumist vastu sammaldunud müüre. Suur kanal (Canal Grande) Piazzale Roma parkimisplatsilt või raudteejaamast sõitke vaporetto ehk veebussiga mööda Canal Grandet, maailma kõige ainulaadsemat ja hämmastavamat peatänavat. Võtke seda esmakohtumist linnaga kui tutvustavat ringkäiku. Vaporetto nr 1 viib teid linna ajaloolisse keskusesse, Piazza San Marcole. Paljudesse peatustesse sõidavad kiirliinid. Lennujaama mootoralused lähevad Lidost otse San Marcole
Ta otsustab üksinda edasi rännata. Sammalhabe ütleb seda Muhvile pärast viimase päästmist ning ehmatuse ja kurvastuse tõttu teeb ta liiklusõnnetuse kihutab furgoonautoga metsateel kahe puu vahele. Auto uksed kiiluvad kinni ning kaks naksitralli jäävad vee ja toiduta autosse lõksu. Kingpool aga mõistab oma arutust ning naaseb ja päästab sõprade elu. Üheskoos jõutakse lõpuks ometi mere äärde ning lasteromaan lõpeb kolme naksitralliga kuulamas lainte laksumist. 4.5. Tõlkimine vene keelde Vene keelde tõlkimine, mida tegi Lõvi (Leo) Vaino, väga meeldis ise Rauale. Mõnikord tsükkel on jagatud vaid kaheks raamatuks: ,,Muhv, Kingpool ja Sammalhabeme" ja ,,Ja jälle, need Muhv, Kingpool ja Sammalhabeme" 1987. aastal ,,Tallinnfilm" ja lavastaja Avo Paistik tegid kaheosalise multifilmi ,,Muhv, Kingpool ja Sammalhabeme" («Naksitrallid»). Eesti Riiklik Nukuteater on loonud lavastused
Tütarlaps tuuris võõrast salajase kartusega. See aga oli tormilaterna hoolikalt kinni katnud. Pimedas paistis ta paadi ninas mingi tondikujuna. Ta allalastud torp oli talle nagu näokatteks. Ja kui ta iga aerutõmbega välja sirutas oma käed, mille küljes rippusid mustad varrukad, siis olid need kui nahkhiire suured tiivad. Kogu aeg 452 polnud ta ühtki sõna lausunud, ühtki häält teinud, paadis oli kuulda ainult mõlade ühetasast sõudmist ja laineviirgude laksumist vastu paadi külgi. «Vannun oma hingeõnnistuse juures!» hüüdis äkki Gringoire. «Meie oleme ergad ja rõõmsad nagu linnukesed! Ja ometi me vaikime nagu pütaagorlased * või kalad! Paastu jumala nimel! Armsad sõbrad, rääkige ometi mõni sõna. Inimese hääl on inimese kõrvale muusika. Mitte mina ei ütle seda, vaid Didümos Aleksandriast*, ja need on hiilgavad sõnad. Ka muidu pole Didümos Aleksandriast mõni keskpärane filosoof... Öelge ainult üks sõna, mu armas lapsuke
annaabi.ee 
