2.3 Takistavad tegurid Vaatamata suurele tahtele ei saa väga paljud noored mingil põhjusel minna välismaale õppima. Seda uuriski küsimustiku kolmas osa, kus üritati välja selgitada peamisi välismaale mitte õppimasuundumise põhjusi. Küsitlusest selgub, et 36% vastanutest on peamiseks takistavaks teguriks majanduslikud probleemid ning samal suurel arvul õpilastest on astunud vahele vanemad, kes ei ole nõus 8 laksma oma lapsi välismaale õppima. Samas vastas ka 8% õpilastest, et neil endal ei ole hakkamist minna välismaale õppima, ehk siis nad küll mõtteis tahaksid minna aga neil ei ole reaalset viitsimist asja tegelikult kätte võtta ning päriselt minnagi õppima. 20% vastanutest vastasid, et nad muretsevad enda puuduliku keeleoskuse pärast ning seetõttu ei julge nad iseseisvalt välismaale minna. 2.4 Kuhu soovitakse minna?
Haydeni esimene täiskohaga tööandja. Haydn töötas Krahv Morzini juures dirigendina. Ta juhatas õukonna väikest orkestrit ja kirjutas oma esimesi sümfooniaid selle trupile. 1760. aastal abiellus ta Maria Kelleriga, kelle õesse, Theresesse oli Haydn kunagi armunud olnud. Haydneli abielu oli õnnetu. Selle aja seadused ei võimaldanud lahutust ning Haydn ja Maria ei saanud lapsi. Mõlematel olid armukesed. Krahv Morzinil tekkisid rahalise probleemid mille tõttu ta oli sunnitud lahti laksma enda muusikalise koosseisu. Mõne aja pärast pakuti Haydnelile sarnast tööd asekapellmeistrina Esterhazy perekonnas, mis oli üks jõukamaid ja tähtsamaid Austria impeeriumis. Kui vana kapellmeister Gregor Werner 1766. aastal suri, nimetati Haydn kapellmeistriks. Haydn elas koos perekonnaga ja kolis koos nendega. Haydnelil oli palju kohustusi. Ta pidi juhtima orkestrit, mängina kammermuusikat ja jälgima ooperite valmimist.
annaabi.ee 
