Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"laksatada" - 2 õppematerjali

Sipelgad
2
docx

Sipelgad

Sipelgad Sipelglased on ühiseluliste putukate sugukond kiletiivaliste seltsist. Maailmas on üle 20 000 liigi , Eestis 54 liiki. Maailma teadaolevalt kiireima liigutuse teeb lõkslõugne sipelgas nimelt oma lõugadega. Ta suudab lõuad kokku laksatada 2000 korda silmapilgutusest kiiremini: kiirusega 35 kuni 64 meetrit sekundis. Ta avab oma lõuad kahe suure peas asuvalihasega ja hoiab neid lahti vedrulukustuse taolise elundi abil. Enamik sipelgaid elab troopikas. Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased (15) liiki, väikesedmustad, pruunid või kollased murelased ja punakad raudsikud. Eesti suurimad

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
Pärandkoosluste loomastik
35
doc

Pärandkoosluste loomastik

Suised on haukamistüüpi. 11 (Wikipedia, 2011) Sipelglased (Formicidae) Sipelglased (Formicidae) on kiletiivaliste seltsi kuuluvad ühiselulised putukad kes moodustavad sipelglaste (Formicidae) sugukonna. Maailmas on umbes 7600 liiki, Eestis 38 liiki. Maailma teadaolevalt kiireima liigutuse teeb lõkslõugne sipelgas Odontomachus bauri ­ nimelt oma lõugadega. Ta suudab lõuad kokku laksatada 2000 korda silmapilgutusest kiiremini: kiirusega 35 kuni 64 meetrit sekundis. Ta avab oma lõuad kahe suure peas asuva lihasega ja hoiab neid lahti vedrulukustuse taolise elundi abil. Enamik sipelgaid elab troopikas. Eesti sipelgaist on tuntuimad punakaspruunid metsasipelgad kuklased (Formica- 15 liiki), väikesed mustad, pruunid või kollased murelased ja punakad raudsikud. Eesti suurimad sipelgad on hobusipelgad, kes rajavad oma käike haigete või surnud puude tüvedesse

Maateadus → Pärandkooslused
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun