lõpuks valitses Minyas, kes kogus rikkusi ja ehitas varakambri. Viimane keeruline pärimus, mis oli Lakooniale omane, kuid siiski indoeuroopa päritolu, tegelased on ,,Zeusipoisid" spartalased Kastor ja Plydeukes oma õe Helenaga, kes kõik olid koorunud Leda ja Luige(Zeus) ühtes viljastatud munast, mis osutab mingile algsele linnulisele hierogaamiale. Helena on osalt dooria-eelne ,,puujumalanna", vahel nimega Dendritis ,,puu". Tema algne müüt võis olla Lakoonias ürgne, kaasaarvatud abikaasa Menelaos, kellel oli tempel vana Sparta kultuskeskuses Therapnes. Puujumalanna oli röövile aldis. Kastor kaotas elu karjaröövil Arkaadias Idase ja Lynkeuse vastu, mispeale Zeus poolitas Polydeukese surematuse kaksikute vahel. Kõik see tähendab ktoonilist surevust ja ülestõusmist. Järelikult on ka Dioskuuridel, samuti kui nende õel, juuri substraadis.
raskerelvastusega jalavägi paiknes viirgudena faalanksitena, mis ühendas nii vaeseid kui ka aristrokraate, see oli lahingu peamine löögijõud Sisevastuolud vastuolud rikaste ja vaeste vahel türannia ainuvalitseja, kes soovis osaleda võimu teostamisel selle vastu oli aristrokraatia, kes soovis osaleda võimu teostamisel seadused taotleti nende täpset üles kirjutamist, seadusandjad SPARTA: Lakoonias, millega oli liidetud Messeenia maakond neli kindlustamata küla Sparta kodanukud spartiaadid(vähemus), kõik teised olid nende võimu all ülejäänud elanikud olid perioigid, Messeenia elanikud olid heloodid(orjad) Sparta eesotsas oli kaks kuningat, võim päritav, neile allus sõjavägi ja usuelu geruusia suursuguste spartiaatide vanemate nõukogu viis efoori, kes kontrollisid kuningate jt ametnike tegevust lõplikud otsused võeti vastu spartiaatide koosolekud
annaabi.ee 
