pealkirjastatud ühe keskaegse hümni algussõnadega, samal aastal on kirjutatud ka ,,Jumalate hämaras" (ilmus ,,Loomingus" aasta lõpul). 1935-1939 avaldab Talvik publitsistikat kokku 12 artiklit ja retsensiooni. Ta on erudeeritud ja peene maitsega nõudlik arvustaja, kes püüab mõista ja austada autori kavatsusi. Luuletuskogus ,,Kohtupäev" (1937) reageeris Talvik teistest arbujaist teravamat ajastu ühiskondlikele ebakohtadele. Talviku täpse lakonismi tihendatud värss oma pingestatud ja sisendusliku sõnajõuga, ta epigrammiliselt lööv mõttesähvak, riimileidlikkus, kõla- ning rütmivahendite rakendamise artistlikkus on teises värsikogus viidud täiuseni. Pärast ,,Kohtupäeva" avaldas Talvik ainult neli luuletust. Käsikirjas on säilinud seitse luuletust ja luulekildu, nende hulgas 1939. aastal kirjutatud ,,Loojak". Käsikirja jäi ka Talviku 1945. aastal kirjutatud ,,Fööniks". Esimeste seas võttis ta 1930
«Aga kui vana te siis olite, kui Prantsusmaale tulite?» «üsna tilluke.» «Ja Pariisi?» «Mullu. Kui me Paavsti värava kaudu linna tulime, 1 Esmeralda tähendab hispaania keeles rohelist vääriskivi 97 nägin taevas põõsalinde lendamas. Oli juba augusti lõpp, ütlesin: talv, vali talv.» «Ta oli ka vali,» vastas Gringoire rõõmsana, et vestlus edasi arenes. «Minul tuli sel talvel sõrmed soojaks puhuda. Te oskate siis ennustada?» Esmeralda langes jälle oma lakonismi: «Ei.» «Kas see mees, keda te Egiptuse hertsogiks nimetate, on teie sugukonna pealik?» «Jah.» «Tema õnnistas meid abiellu,» tähendas poeet aralt. Tüdruk mossitas jälle armsalt huuli. «Ma ei tea isegi su nime.» «Mu nime? Palun: Pierre Gringoire.» «Ma tean palju ilusamat nime,» vastas ta. «Olete aga õel!» hüüdis poeet. «Aga olgu, ma ei vihasta. Küllap te mind veel ehk armastama hakkate, kui mind paremini tundma õpite. Te jutustasite mulle oma eluloo nii