· Petri tass C: Vaskklambrile ja raudnaelale tekkis tugev korrosiooni kiht. · Petri tass D: Tulemus oli sarnane petri tassiga C, kuid korrosioon oli veelgi tugevam. · Antud ainete korrodeerimist katsetel A, B ja C tekitas sool, metallide aatomid oksüdeerusid ning muutusid kloori-ioonideks. Kastel D korrodeerusid mõlemad metallid aktiivselt, sest raud ei tõrjunud vaske. · Et neid kehasid kaitsta korrosiooni eest, peaks katma need isoleerkihiga või üle lakkima. · Järeldus: Sool, mis oli ferroksüülile lisatud aeglustas korroseerumisprotsessi. Vase osa, mis on ühenduses raudnaelaga ei roosteta soolas, sest raud tõrjub vaske kui vähemaktiivsemat metalli. Küll aga roostetavad nii raud kui vask väga aktiivselt soolavabas ferroksüülis. Probleemülesanded · Mis sa arvad, millised tegurid võisid olla(lisaks ajale) Marcus Aureliuse kuju lagunemisel? Aja jooksul tekkisid kuju kullatisse väikesed praod
soovitatavalt kaetakse veepõhiste lakkidega. Õlised ja vaigused puiduliigid (nt. tiik) on soovitav koheselt pärast lihvimist kruntida. Kruntimine tõstab pinnalaki vastupidavust kulumisele ja kodukemikaalide toimele ning vähendab pinnalaki kulu. Lahustipõhised lakid nt. Celco Terra, Celco Prof Classic nõuavad vastavalt tootekirjeldusele lahustipõhist krunti, veepõhine lakk Celco Prof Solido veepõhist krunti Celco Prof Sealer. Jälgige et põrandamaterjal oleks enne lakkima asumist kuiv, niiskussisaldusega alla 15%. Pärast kruntimist lihvige põrandat kergelt peene liivapaberiga (tera suurus 120-150), vältimaks puidu võimalikust kerkimisest tekitatud krobelist panda. · Lakkimine Enne lakkimist valmistage ette toode, esmalt hoolikalt segades ning seejärel lastes umbes 15 minutit seista, et segamisest tekkinud võimalikud õhumullid kaoksid ning laki temperatuur ühtlustuks ruumi temperatuuriga. Valage lakk taarast korraga välja väikeste kogustena
kuskilt liiga hele. Kui lihvimisega oli ühelpool, tuli panna riiul täielikult kokku ja kuuskantpeadega kruvid tugevalt sisse keerata, et riiul ilusti koos püsiks. Kui see oli tehtud, tuli riiulile sobitada sokkel, mis loomulikult läks riiuli alla ja seda just seepärast, et riiul jääks maast natuke kõrgem ning poleks klassis oleva põrandaliistu vastas. Sokkel õigesse kohta paigutatud ning korralikult kinnitatud, tuli asuda riiulit lakkima. Algul arvasime, et paneme ka peitsi, kuid hiljem otsustasime, et katame lihtsalt puhta lakiga, kuna lakitud puit on palju ilusam. Riiul lakitud, asusime tagumise külje kallale. Nimelt, riiuli taha tuli vineer panna, sest vineer on peamine, mis hoiab riiuli ilusti loodis ja vaheseinad sirged. Pärast nende asjade tegemist oligi lõpp-produkt valminud. Meie käsitööna valminud riiul pidi nüüd minema eesti keele klassi ja eesti keele õpetajale
III PÖÖRDKOND I ALALIIK PÕHITÜÜP ÕPPIMA · Õppima-õppida-õpin-õppisin-õppinud-õpitakse-õpitud · Ühetüvelised nõrgeneva tüvega verbid Alltüüp RÄÄKIMA · Rääkima-rääkida-räägin-rääkisin-rääkinud-räägitakse-räägitud · Vältevahelduslikud nõrgeneva tüvega ühetüvelised verbid · Lühike vokaal + kk:k, pp: p, tt: t (hakkima, kippuma, klappima, kloppima, kukkuma, lakkima, pakkima, rikkuma, uppuma). Võõrsõnalised verbid : boikottima, brikettima, dokkima, etikettima, fassettima, frittima, galoppima, makettima, parkettima, pikettima, rikosettima, tablettima · Pikk vokaal, diftong või heliline kons + k: g, p: b, t: d (hankima, haukuma, helkima, hulkuma, ilkuma) · Vältevahelduslikkus kirjas ei avalud (ahmima, jonnima, kaaluma, kaanima, karjuma, küpsema, õitsema) · Ss: s (farssima, marssima, purssima, pärssima, valssima)