Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab ja esineb äikest. Õhutemp langeb järsult. Polaar-ja pöörijooned. Maa asend päikese suhtes 22. juunil Suurem osa põhjapoolkerast on valgustatud. Päike käib põhjapoolkeral kõrgelt ja päevad on pikemad kui ööd. Maa saab päeva jooksul rohkem valgust kui lühikese ööga kaob. Põhjapoolkeral algab suvi. 22. juunil - suvisel pööripäeval on Päike seniidis Vähi ehk põhjapöörijoonel. Sellel laiusjoonel (23°27') paistab Päike keskpäeval kõige kõrgemalt - otse lagipähe. Põhjapooluse ja polaarjoone vaheline ala on ööpäevaringselt valgustatud, seal on polaarpäev. Maa asend päikese suhtes 22. detsembril Põhjapoolkera on Päikesest justkui eemale pööratud ja saab vähem valgust ning soojust. Päike käib madalamalt, kõikjal põhjapoolkeral on päev lühem kui öö. Maailmaruumi kiirgab rohkem soojust kui maa juurde saab. Põhjapoolkeral algab talv. 22
piirile. Rooma koordinaatideks on: laiuskraad: 41° 58' 0 N ; pikkuskraad: 12° 40' 0 E. Rooma asub minu kodulinnast, Tallinnast, umbes 2800 kilomeeteri kaugusel (linnulennult, mõõdetud joonlauaga ja seejärel kasutatud kaardi legendi) Itaalias on kell üks tund taga, võrreldes Eesti ajaga. Näiteks kui Eestis on kell 20.15, siis Itaalias on kell 19.15. See tähendab, et riigid on Eestiga peaegu samal laiusjoonel. ( Eesti on kõigest umbes 20° ida pool ) Riigi kuju Ilmselt Itaalia juures kõige tuntum fakt ongi see, et see riik on saapakujuline. See pikk saapakujuline poolsaar ulatub Sveitsist kuni peaaegu Põhja-Aafrikani ja tänu sellele on seal ka erinevates kohtades väga erinev kliima ja erinev maapind. Lisaks ,,saapale", kuuluvad Itaaliale ka Sitsiilia, Sardiinia ja paljud muud väiksemad saared
annaabi.ee 
