Eesti iseseisvusaastatel on Haanja valla alla kuulunud ka praeguse Rõuge valla idaosa, mis nõukogude aastate algul kandis Koke külanõukogu nime. 1925. aastal oli praeguse valla territooriumil 3 valda Haanja, Rogosi, Vana-Laitsna ja osa 1937. aastal Haanja vallaga liidetud Saaluse vallast. Nõukogude okupatsiooniaastatel, 1944. aastal moodustati endise Haanja valla territooriumile 2 valda, Haanja ja Kergatsi, mis hiljem nimetati küla töörahva saadikute nõukogu täitevkomiteedeks. 1954. aastal liideti Kergatsi uuesti Haanja külanõukoguga. Praeguse territooriumi sai Haanja vald pärast Haanja külanõukogu, Ruusmäe külanõukogu ja osa Viitina külanõukogu ühendamist 1960. aastal
J. Randwere (Ap.-Õigeusu Wõrumaa praost), Antsla Põllumeeste Selts, Räpina-Linte Piimaühing, Räpina-Wõhandu Piimaühing, Kõlleste-Kioma Piimaühing, Kähri Piimaühing, Wõrumaa Õpetajate Liit, Wõru Õpetajate Ühing, Wäimela Põllutöökool, Dr. Fr. Reinhold Kreutzwaldi Mälestuse Jäädwustamise Selts, Wõru postkontori ülem ja teenijaskond, Antsla malewkonna orkester ja orkestri päälik, Teater ,,Kannel", Naiskodukaitse Laitsna-Rogosi jaoskond, Uue-Antsla Tuletõrje Ühing, Eesti Pank Wõru osakond, Ü.E.N.Ü. Kärgula osakond, Tsooru Haridusselts, A.-S. ,,Tekla" Wõru osakond, Ü.E.N.Ü. Sadrametsa osakond, Saaluse Wabatahtlik Tuletõrje Ühing, Kõrgepalu Rahwaraamatukogu Ühing, Wiitina Maanaiste Selts, Antsa metskond, Räpina Haridusselts, Ü.E.N.Ü. Karilatsi osakond, Dr. K. Andrejew (Roosa jaoskonna loomaarst), Kindlustusselts ,,EESTI" Petseri osakond, P.
Ei paistnud vähimatki lootust, et selles osas oleks võimalik saavutada kompromiss. 18. veebruar 1919 sõlmitud leping - Eesti pinnal hakati looma Eesti Rahvusväeosad, Eesti territooriumi lahutamatu osana määrati Valga linn kui ka mitmesugused vallad Ööbiku vald (jäi hiljem Lätile), Laatre vald (jäi Eestile) ja Valga linn ümbrus (Paju vald, Soomu vald, Härgmäe vald jne). Kolmas vaidlusalune piirkond jäi Võrumaa soppi - tegemist Vana-Laitsna vallaga. Kõik need vaidlusalused vallad koos Valga linnaga olid 18. veebruari kokkuleppes nimetatud Eesti territooriumi osana. Leping püsis niikaua, kuni Eesti väed jõudsid sügavamale Lätti. Selle sama enamliku propaganda võtsid üle landeswehrlased. Neljandal juunil 1919 võeti vastu Eesti ajutine põhiseadus, selle loetellu oli võetud ka vaidlusolevad vallad. Uus kokkulepe Eesti ja Läti vahele - Eesti võttis kaitsta ühe osa Lätist
annaabi.ee 
