Ta käitus talupoegadega väga julmalt ja karistas neid palju. Tegelikult oli temagi kunagi olnud samasugune talupoeg, keda oli sunnitud täitma kõiki kohustusi, mis ette anti. Kuid pikk "pugemine" mõisnikule andis tulemust ja ta sai ametikõrgendust. Prits oli väga kahepalgeline, alles mõni aeg enne kupjaks saamist kirus ta mõisahärrat nagu kõik talupojad, kuid peale kupjaks saamist karistas ta aga julmalt sääraseid kirujaid. Ta kaebas kõik teomeeste "laisklemised" parunihärrale ära ja irvitas nende üle, kes tema kaebamise tõttu mõisa tallis julmalt ihunuhtlust said. Ta karistas oma alamaid piitsalöökidega, kui nad millegagi hakkama said. Kubjas ei sallinud vasturääkimist ning vihkas seda, kui tema üle naerdi. Kui Kaie leiba süües magama jäi, andis kubjas viivitamatult tüdrukule hoobi, kuid kui tüdruk endiselt ei ärganud, pidi kubjas veel ka teise löögi andma. Neiu juuste seast hakkas verd tilkuma ning
sundija ja talupoegade kohta pealekaebaja. Kupja Prits elas oma isa Pärtli Jaani talus, kes polnud sammuti positiivne tegelane. Nagu nimestki aru saada, tegeles Kupja Prits mõisatööliste tagant sundimisega. Ta kuritarvitas rängalt oma võimu ja oli teomeeste vastu väga julm. Ta "puges" mõisnikule. Päärn oli kakskeelne, alles mõni aeg enne kupjaks saamist kirus ta mõisahärrat, peale kupjaks saamist karistas ta aga julmalt sääraseid kirujaid. Ta kaebas kõik teomeeste "laisklemised (kui nad korrakski hinge julgesid tõmmata)" parunihärrale ära ja irvitas nende üle, kes tema kaebamise tõttu mõisa tallis julmalt ihunuhtlust said. Pritsul oli väga vähe sõpru. Selles oli süüdi nii tema amet kui ka halb iseloom. Vähesteks sõpradeks, kes tal olid, oli tema perekond. Vaenlasteks olid Pritsul aga peaaegu kõik, kes teda tundsid. Prits ähvardas oma vastaseid palju, ent ta ei täitnud neid alati, vaid maksis neile mingil muul moel kätte. Kupja Pritsul oli
sundija ja talupoegade kohta pealekaebaja. Kupja Prits elas oma isa Pärtli Jaani talus, kes polnud sammuti positiivne tegelane. Nagu nimestki aru saada, tegeles Kupja Prits mõisatööliste tagant sundimisega. Ta kuritarvitas rängalt oma võimu ja oli teomeeste vastu väga julm. Ta "puges" mõisnikule. Päärn oli kakskeelne, alles mõni aeg enne kupjaks saamist kirus ta mõisahärrat, peale kupjaks saamist karistas ta aga julmalt sääraseid kirujaid. Ta kaebas kõik teomeeste "laisklemised (kui nad korrakski hinge julgesid tõmmata)" parunihärrale ära ja irvitas nende üle, kes tema kaebamise tõttu mõisa tallis julmalt ihunuhtlust said. Pritsul oli väga vähe sõpru. Selles oli süüdi nii tema amet kui ka halb iseloom. Vähesteks sõpradeks, kes tal olid, oli tema perekond. Vaenlasteks olid Pritsul aga peaaegu kõik, kes teda tundsid. Prits ähvardas oma vastaseid palju, ent ta ei täitnud neid alati, vaid maksis neile mingil muul moel kätte. Kupja Pritsul oli
annaabi.ee 
