jämepurdse moreeni saviliivase täitematerjaliga. Hiiumaa üks omapärasemaid alasid on hilisel ajal merest kerkinud maapinnalähedase aluspõhjaga looderannik, mille maastikumustri moodustavad hulgalised loode- kagusuunalised, valdavalt moreenrannaga künniselised neemed nagu Saaremaa lääneosas. Need vahelduvad liustiku kulutusnõgudesse kujunenud väikeste lahtedega. Nende varem kaugemale kagusse ulatunud sügavamaid osi märgivad madalad järvikud, kohaliku nimetusega laisid. Pinnakattekaart näitab Hiiumaa muldkatte erisuste kujunemise eeldusi lähtekivimite kaudu. Et kõige laialdasema levikuga on liivad, siis on vastavalt niiskusoludele kujunenud muldade arenguread alates luidete kuivadest leedemuldadest kuni leede-turvastunud muldadeni, millel kasvab mitmesuguseid puistuid nõmmemetsadest kuni rabastuvate metsadeni. Hiiu ja Kassari saare muldkattes hõlmavad kõige suurema ala (43,6%) gleimullad, mis on kujunenud merelistel liivadel
TÄIENDA · Kaali kraater 16.10.13 Hiiumaa · Aluspõhi ja pinnamood o Siluri ja Ordoviitsiumi lubjakivid, kuid paljanduvad vähe o Suure osa pinnakattest moodustavad liivad (seetõttu väga metsane) o Suurim pinnavorm on Kõpu kõrgend (68 m üle merepinna, Lääne-Eesti saarestiku kõrgeim koht) · Veestik o Nõrgalt välja kujunenud, jäänukjärved (laisid), Tihu järved Tihu järved on Hiiumaa suurimad järved o Esineb karsti aga vähe · Asustus o Vadavalt rannikul o Hiiumaa siseosa on asustatud väga jõredalt · Hiumma ja ümbritsevad saared (Vohilaid, Heinlaid, Väinamere saared). Ka Vormsi kuulub Hiiumaa maastikurajooni hulka o Kas Kassari on saar? · Kõpu poolsaarel saab leida erinevate etappide rannamoodustisi, mis tähistavad
annaabi.ee 
