oda(otsad), ahing, ader, savinõud. Elatusalad Karjakasvatus: lambad, kitsed, veised, vähem aga hobuseid, sigu. Põlluharimine: oder, nisu ja kaer, hirss, uba ning lina. Matmiskombed 1. Kivikirstkalmed maapealne matmispaik, mis kujutab endast kirstu matusega ja selle ümber laoti 1-3 kivist ringi. Rajati 1000-200 eKr. Matused nii laipadena kui põletatult, hauapanuseid väga vähe. 2. Laevkalmed maapealne matmispaik, mis kujutas endast kirstu matusega ja selle ümber laotud laeva kujulist müüri. 9.-8.sajand eKr vanimad põletusmatused. 3. Maahauad laipadena või põletatult. 4. Põletatud jäänused puistati maa peale.
mistõttu on neid mõlemaid perioode koosvõetuna hakatud nimetama Varajaseks metallajaks. Erinevused: 1) Jäeti maha kindlustatud asulad 2) Põllud muutusid korrapäratutest ribadest korrapärase suurusega tükkideks 3) Kasutusele võeti soorauamaak 4) Ilmusid esimesed tarandkalmed See on maapealne matmispaik, mis koosnes ühest v mitmest suurest ristküliku kujulisest kirstust, kuhu maeti nii laipadena kui ka põletatult. Viimasel juhul oli tarandis keskelt läbi umbes 10 põletatud matust. 7. Linnuste tüübid, nende rajamise põhjused __________________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________________
annaabi.ee 
