Laineteelektrijaamu, mis on väikese võimsusega, on ehitatud vaid kohtades, kus teiste elektrjaamaliikide kasutamine on olnud raskendatud või majanduslikult ebaotstarbekas, enamasti meres asuvate üksikute objektide energiavarustuseks (Energiaõpik 2009). Kogu maailmas randa paiskuvate lainete võimsus on keskmiselt umbes 1 TW. See on ligikaudu üks kolmandik maailma praegusest elektrienergia tarbimisest. (Taastuvenergia käsiraamat 2009) Avamerel on 40° ja 60° laiuskraadi vahel lainerindega edasi kanduv energia tavaliselt 50...100 kW ühe jooksva meetri kohta. Pooluste ja ekvaatori poole liikudes seenäitaja väheneb. Troopikas on laineenergia tavaliselt 10...20 kW/m (Taastuvenergia käsiraamat 2009). 1.3 Tuul Maapinna suhtes liikuv Õhk on kokkuleppeliselt saanud nimetuse tuul. Tuul kui ilmastikunähtus sisaldab endas õhu kineetilist energiat ja vastavad elektrijaamad mis muudavad õhu kineetilise
Ülepainde korral joonistatakse paindemomentide epüür baasjoonest allapoole. 37 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Kursil, mis on lainerindega nurga all, ei jaotu veerõhk laeva otstes pikitasandi suhtes sümmeetriliselt ja tekib üldvääne. Suurim vääne tekib kui laine jooksu kursinurk on 45o, ja kui laine põhi on miidli kohal ning laineharjad laeva otste all (Joon. 3.51.). See pinge ei ole eriti suur, kuid teda peab arvestama ühetekiliste avatud tekiga (pikkade ja laiade laadluukidega) laevadel. Joon. 3.51.
annaabi.ee 
