Limaan tekib ranniku vajumisel. 18. Randade aktiivne ja passiivne kaitse. Pas kaitse seisneb kaitseseinte rajamises lainete teele ohtliku koha ette. Kasutatakse nõguse profiiliga seinasid. Lained sööstavad seda mööda ilma erilise löögita üles ja veemass langeb tagasi merre. Seejuures puudub ka ohtlik tagasivool. Akt kaitse on selline, kus laine jõud ise pannakse enda vastu tööle. Selleks rajatakse rannaga paralleelseks 50m kaugusele vette lainemurdja, mida ületades ja deformeerudes laine kaotab ca 75% oma energiast. 21) Rand ja rannik, rannavöönd, rannanõlv, murdlusvool, setete risti- ja pikiränne, aju- ja pagurand, rannajoon, laug- ja järskrand, Eesti rannatüübid. Rannik on maismaa ja mere kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. Ta hõlmab rannavööndi koos naabruses oleva maismaa, mere ja saartega. Rannavöönd ehk randla on mere või suurjärve põhja- ja
(Be) Boor (B) Hõbe (Ag) Koobalt (Co) Kroom(VI) (Cr)4 Molübdeen (Mo) Nikkel4 (Ni) Plii4 (Pb) Seleen4 (Se) Tallium (Tl) 3.ajaloolis-kultuurilised aspektid sadamates Looduskeskkonna aspektid ja puhtus Sadam peab olema puhas ja hästi korras hoitud, siis on ta turistidele huvipakkuv ja see on eelduseks sadama heaks toimimiseks. See hõlmab nii sadama akvatooriumit, puhast õhku, väikest liiklusintensiivsust ja huvipakkuvat looduskeskkonda. Näiteks võiks võtta Muuga sadamat ja lainemurdja ehitust. Selle peale mõjuvad ajaloolis ja kultuurilised aspektid.Piirkonnas paiknevad/elutsevad teised, Eesti rahvuslikul tasandil, looduskaitsealused alad ja liigid, võimalikus mõjupiirkonnas meres ja maismaal. 3Muuga sadama lähialade geoloogilne iseloomustus ja rannaprotsessid, eriti Randvere suplusranna piirkonnas. Mõjutatavate, s.h. süvendamise ja kaadamisega, põhjasetete koostis ja lõimiseline
annaabi.ee 
