aatom ergastatud olekus. · Samale peakvantarvule vastavat elektronide kogumit nimetatakse elektronkihiks. · Peakvantarvule n vastavas elektronkihis saab olla maksimaalselt 2n2 elektroni. Bohri aatomimudel (demo) · Energianivoo peakvantarvule n vastav energeetiline väärtus. · Ühelt energianivoolt teisele minekuga on seletatav ka joonspektrite teke. Vesiniku aatomi energianivood: Kvantmehaanika teke ja põhiideed · Kvantmehaanika e. lainemehaanika on laineomadustega mikroosakeste ja nende kogumite käitumist käsitlev füüsika osa. Kvantmehaanika põhiideed · Kvantmehaanika teoreetiliseks aluseks on Schrödingeri võrrand diferentsiaalvõrrand, mille kaudu saab arvutada leiulaine (mikroosakese leiutõenaosust määravad lained) sõltuvuse koordinaatidest ja ajast, kui on teada osakese mass ja talle mõjuvad jõud. Erwin Schrödinger Kvantmehaanika põhiideed
• Tahtis avastada uut kvantmehaanika teooriat. • Tema maatriksmehaanika teooria avaldas Max Born, kes nägi selles potentsiaali. • See teooria sai kvantmehaanika aluseks. • Füüsikud ei tunnustanud algselt maatriksmehaanikat, sest see oli väga referatiivne ja tundmatu Heisenberg ja Schrödinger • Enamus füüsikuid soosisid pigem Schrödingeri leiutatud lainemehaanikat, kui Heisenbergi maatriksmehaanikat. • Schrödinger hiljem tõestas, et tema leiutatud lainemehaanika oli sama kui Heisenbergi maatriksmehaanika. • Pärast, kui nendest mõlemast tehti ülevaade, said need tänapäevase kvantmehaanika aluseks Heisenberg ja Dirac Füüsikud, kes panustasid kvantmehaanika arengule Ülemine rida vasakult – paremale: Niels Bohr; Albert Einstein; Max Planck Alumine rida vasakult – paremale: Wolfgang Pauli; Werner Heisenberg; Erwin Schrödinger Määramatuse printsiip (Töötas välja Niels Bohr’i instituudis)
elektronkatte struktuuri. 20. Lubatud orbiidi arvutamise valem Bohri aatomimudelis. 2r=n 2r=n*h/mv r=nh/mv2 = n/2 * h/mv 21.Heisenbergi ebatäpsusrelatsioon(sõnastus), millal see on kirja pandud? 1927 22.Millele pani aluse Heisenbergi ebatäpsusrelatsioon? Ei ole võimalik piisava täpsusega mõõta elektroni hetkekiirust ja asukohta. 23.Bohri täienduvuprintsiip. E*t>h/2 24. Millele pani aluse Schrödingeri võrrand? Kvantmehaanika e lainemehaanika 25.Millistest osadest koosneb kvantmehaanika? 26. Seaduspärasused, millele alluvad mikroosakeste liikumine ja nende vastastikmõju. 27. Mis on elektronpilv? 28. Mitu kvantarvu määravad aatomis elektroni seisulaine?
algkoordinaadid, algkiirus ja kiirendus. 30)Mille kohta loodi Schrödingeri-Heisenbergi teooria? Millest selles lähtuti? Mida väljendab Schrödingeri võrrand? See teooria loodi ''laineliste'' mikroosakeste liikumise kirjeldamiseks analoogiliselt mehaanika põhiülesandele, teooria lähtub leiulaineid kirjeldavast võrrandist ja lisab sellele ka Debrole lainepikkuse valemi, mis kajastab mikroosakeste lainepikkusi. 31)Mida uurib kvant- ehk lainemehaanika?Kvant ehk lainemehaanika kirjeldab leiulainet ja selle ajalist muutumist. 32)Mis takistab mikroosakeste asukoha määramist samasuguste seaduste abil nagu makrokehadel? Kuna leineliste omadustega mikroosakese asukoht ruumis pole absoluutne vaid seda saab määrata teatud tõenäosusega, siis mehaanika põhivõrrandid selleks ei sobi. 33)Millisel kahel viisil võiks lainet iseloomustada? *mingil ajahetkel mõõtes nende ruumilist ulatust ehk lainepikkust. * mingis ruumipunktis mõõtes nende ajalist kestvust
Kordamisküsimused 2 12. klass 1. Mida käsitleb kvantmehaanika ehk lainemehaanika? Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid. 2. Kuidas saab kirjeldada laineliste mikroosakeste liikumist? Lähtuda tuleb Schröderinger´i teooriast.Differentsiaal võrrand,mille kaudu saab arvutada osakeste leiulaine sõltuvuse kordinaatidest ja ajast,kui on teada osakese mass ja talle möjuvad jõud 3. Millest tuleneb mikromaailma täpsuspiirang? Milles see seisneb?
nt põrgetel. 15. Mille kohta loodi Schrödingeri-Heisenbergi teooria? Millest selles lähtuti? Mida väljendab see valem? - Teooria loodi mikroosakeste lainevõrrandi kohta. Lähtuti üldisest lainevõrrandist, mis kirjeldab igasuguseid laineid ja sulandati see de Broglie seosega. Schrödingeri võrrand väljendab osakese leiulaine sõltuvust koordinaatidest ja ajast, kui on teada osakese mass ja talle mõjuvad jõud. 16. Mida uurib kvant- ehk lainemehaanika? - Kvantmehhaanikas kirjeldatakse füüsikalisi objekte ja nende omadusi statistiliselt. kvantmehaanika abil on võimalik täpselt arvutada aatomite, molekulide, tahkiste ja lihtsate bioloogiliste süsteemide (kvantbioloogia) omadusi. 17. Millisel kahel viisil võiks lainet iseoloomustada? - Ruumiliselt ja ajaliselt. 18. Selgita määramatuse printsiipi ehk täpsuspiirangut. Kirjuta neid iseloomustavaid seoseid ja selgita seoste sisu.
See referaat andis mulle võimaluse oma silmaringi laiendada ja uurida Heisenbergi kohta põhjalikumalt. 3 Kvantmehhaanika algus Moodne kvantmehhaanika sai alguse 1925, mil Werner Heisenberg, Max Born ja Pascual Jordan formuleerisid maatriksmehaanika. Mõni kuu hiljem leiutas Erwin Schrödinger hoopis teistmoodi - de Broglie mateerialainete teooriast lähtudes - asjale lähenedes lainemehaanika ja Schrödingeri võrrandi. Varsti õnnestus Schrödingeril tõestada, et tema lähenemine on maatriksmehaanikaga ekvivalentne. Schrödingeri ja Heisenbergi lähenemine tõid kaasa uue lähenemise mõõdetavatele suurustele. Varem oli neid võetud funktsioonidena, mis seavad süsteemi teatud olekule vastavusse arvu või vektori, mis väljendab suuruse, näiteks koordinaadi (või kohavektori) või impulsi väärtust. Heisenberg ja
13. Mis on leiulained? Leiulained on mikroosakeste leiutõenäosust määravad lained, mis leitakse psii- funktsiooni välja arvutamisel. 14. Elektroni lainepikkuse valem, tähis ja ühik. = h/p = h/mv (leiu)laine pikkus, meeter (m) h Plancki konstant, dzaul-sekund (J-s) p elektroni impulss, kilogramm/sekund (kg/s) mv = p seisumassiga osakeste impulss 15. Mida käsitleb kvantmehaanika ehk lainemehaanika? Kvant- e lainemehaanika on mikromaailma mehaanika, see uurib osakeste liikumise korpuskulaarseid ja lainelisi aspekte. 16. Millest tuleneb mikromaailma täpsuspiirang? Milles see seisneb? Mikromaailma täpsuspiirang seisneb osakesi iseloomustavate suuruste paarides. Paljudel juhtudel ei saa paarides kumbagi suvalise täpsusega määrata. Niisiis kui suurendada üht määramise täpsust, siis kaotame alati teise täpsuses. Seda piirangut ei
annaabi.ee 
