c) Amplituudi d) Kiirust 17) Lennuk lendab ekvaatorilt horisontaalselt kiirusega maa suhtes 1500km/h. Maa teatavasti pöörleb. Kuhu peaks lennuk lendama, et tema sisemus vastaks kõige paremini inertsiaalsele taustsüsteemile? a) Läände b) Itta c) Põhja d) Lõunasse 18) Elektronvoltidega mõõdetakse a) Pinget b) Võimsust c) Energiat d) Laengut 19) Lainefunktsooni superpositsioon kvantmehaanikas tähendab a) Eri osakestega seotud lainefunktsioonide liitumist b) Eri osakestega seotud lainefunktsiionide korreleerumist c) Paljude lainefunktsioonide peitumist ühes lainefunktsioonis d) Üht osakest kirjeldavate lainefunktsioonide omavahelist sõltuvust 20) Iga kvargiga seotud värvide arv on a) 3 b) 2 c) 8 d) 0
elektroni tõusmist kõrgemale energiatasemele, reaktsioonid sõltuvad valgusest. 11. Kuidas toimub fotosüsteemi antennis neeldunud kvantide energia liikumine reaktsioonitsentrisse Antennideks on pigmendid, mis koguvad valgust ja kannavad selle energia üle reaktsioonitsentrile. Kombineeruvad 2 mehhanismi: 1. LHC-s on klorofüllid lähestikku moodustub 1 ergastus üle kogu süsteemi 2. Fösteri resonantsmehhanism ühe molekuli ergastus võib kustudes üle minna teise molekuli ergastuseks lainefunktsioonide ülekattumise tõttu. 12. Kirjeldage valgust neelava kompleksi (LHC) ehitust Chl ja karotenoidid moodustavad valkudega kompleksi, mis määrab kindlaks pigmendimolekulide orientatsiooni ja vahekauguse, mis on oluline ergastusenergia efektiivseks ülekandeks. Moodustavad trimeere (on valk-pigment kompleksid). 13. Millise lainepikkusega valgust neelavad klorofüllid Klorofüllidel Chla ja Chlb on kaks tugevamat neeldumisriba. Punases valguses 650-680 nm ja sinises (Soret riba) 430-470 nm. 14
Selleks, et süsinik moodustaks neli sidet, peaks valetssidemete teooria kohaselt 1 elektron täielikult täidetud s-orbitaalilt minema tühjale p-orbitaalile, mis tähendaks aatomi ergastatud olekut. Selline konfiguratsioon ei seleta aga kõigi nelja sideme ekvivalentsust ning metaani tetraeedrilist geomeetriat p-orbitaalid peaksid paiknema omavahel risti (nurk 90°), ning sorbitaali kattumise suund oleks hoopis määramata. s- ja p-orbitaalide lainefunktsioonide matemaatilisel kombineerimisel on võimalik saada ekvivalentsete lainefunktsioonide komplekt, mida nimetatakse hübriidorbitaalideks (L. Pauling, 1931). NB! Meeldetuletuseks: Lainefunktsiooni ruut määrab elektroni paiknemise tõenäosuse mingis ruumiosas tuuma ümbruses. Orbitaal on ruumiosa, milles elektroni paiknemise tõenäosus on suur. Orbitaalid on matemaatilised funktsioonid elektronide käitumise/paiknemise kirjeldamiseks. Nagu