Tema korraldatud oli I Eesti kunsti ülevaatenäitus 1906. Aastal. 1907. aastal osales ta Eesti Kunstiseltsi loomises ja samal aastal ka Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu asutamises. 1913-1932 tegutses ta kunstniku ja õppejõuna Tallinnas. Ta avaldas arvukalt kunstiteoreetilisi ja kunstiajaloolisi artikleid, kunstinäituste arvustusi ning kunstielu päevakajalisi probleeme lahkavaid artikleid. Kokku on Laikmaalt teada üle 190 artikli. 19. november 1929 sai ta Tartu Ülikooli audoktoriks. 1932 sulges Laikmaa oma ateljeekooli. Laikmaa loomingus on tunda impressionismi ja postimpressionismi mõju. Juba varakult tundis ta kutsumust olla portretist. Tema lemmiktehnikaks kujunes pastell, mis võimaldas töötada kiiresti. Kristjan Raud: Töötas Tartu reaalkoolis õpetajana. Rajas 1904. aastal Tartus omanimelise ateljeekooli - Kristjan Raua õppestuudio. Kristjan Raud liitus
Kirjanduslik ekspositsioon aidas tutvustab Kreutzwaldi loomingut aastatel 1882-2002. Lühivaade muuseumi ajaloost meenutab Kreutzwaldi pärandi hoidjaid ja nende tegevust muuseumi heaks. Vitriinides on Kreutzwaldi teoste erinevaid väljaanded ja tõlked. Üks ruum on ,,Kalevipoja" päralt. Siin on võimalus näha eesti eepose kordustrükke ja tõlkeraamatuid paljudes keeltes. Seintel on kunstitööd, mis on inspireeritud Kreutzwaldi loomingust. Originaalid Ants Laikmaalt (,,Kaugel näen kodu kasvamas"), Kristjan Raualt (,,Kalev kosjas"), Gunnar Neemelt, Jüri Arrakult, Vive Tollilt, Heldur Lareteilt, Uuno Ongilt, Juss Piholt jt. Pakuvad vaatajale kunstielamuse, mis kutsub tutvuma Kreutzwaldi loominguga. Samas asuv näituseruum on suhteliselt väike, aga võimaldab avada ja täiendada mõnda teemat süvitsi. 16 DR. FR. R. KREUTZWALDI PEREKOND NING SUHTLUSRINGKOND Mälestusväärne päev Kreutzwaldile on 7
annaabi.ee 
