kohtunikus Kalkis, tema saatuse vastu, sellepärast kirjutas ta Adamsonile soovituse Teaduste Akadeemia presidendile, samuti Kunstide Akadeemia auliikmele Lütkele, kelle abil Adamson saigi kooli sisse. 1876. aastal 8.jaanuaril tegi Adamson avalduse Peterburi Kunstide Akadeemiasse vabakuulajaks. Ta saigi vabakuulajaks, aga üleminek skulptuuriklassi toimus juba samal semestril. Väga tabavalt sobivad Adamsoni väsimatute püüdluste iseloomustamiseks Ants Laikma sõnad: ,,Ei olnud siis meil veel ,,tundisid" ega ,,kunsti" kursuseid- koolisid, ei kunstnikke, ei kunstiseltsi ega näitusi, mis oleks õhutanud, kust oleks saanud näha, leida mõtet või algatust, äratust või õpetust... Olid ainult ,,töpperite", tislerite ja maalrite ,,värkstoad", - sealt kiskusid, kasvasid, kangenesid välja meie esimesed kujurid, Eesti saava kunsti või kujunduse esimesed vilkuvad tähed: Köler, Weizenberg ja Adamson". Valitseval kohal vene kunsti elus oli 1575
Noor-Eesti algupärane eesti kirjandus. Loodus andis välja entsüklopeediasarja ,,Maailma maad ja rahvad"; Dostojevski kogutud teosed; ,,Eesti rahva ajalugu"; Nobeli preemia sari; Looduse lasteraamat; saro Looduse kuldraamat Eesti algupärane romaanikirjandus jne; Looduse kroonine romaan. Loodus korraldas palju kirjandusvõistlusi. 29.Muusika- ja kunstielu I vabariigi ajal (olemus, esindajad) - Kujutav kunst 1919 Tartu kunstikool Pallas. Olulisemad kunstnikud Viiralt, Laikma, Triik, Mägi, Erik Adamso, Koot. Muusika 1923 Tallinna Konservatoorium. Zanridest pannakse alus eesti ooperile (Evald Aav ,,Vikerlased). Olulisemad heliloojad Eller, M. Saar, E. Tubin, Kapp. 1926 saavad alguse järjepidevad raadiosaated. Johannes Aaviku keeleuuendus Noor-Eesti raames, jätkus veel pikalt peale rühmituse lagunemist. 1920-ndatel aastatel eesti kirjanduses tugev saksa ekspressionismi mõju - püüti vaatajat/lugejat teadlikult sokeerida, moonutati
annaabi.ee 
