Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"laiha" - 3 õppematerjali

Soome - Ülivõrre ja Keskvõrre
1
doc

Soome - Ülivõrre ja Keskvõrre

25. Ahkera ­ ahkerampi (töökas) 25) Ahkera ­ ahkerin 26. Laiska ­ laiskempi (laisk) 26) Laiska ­ laiskin 27. Kevyt ­ kevyempi (kerge) 27) Kevyt ­ kevyin 28. Vaalea ­ vaaleampi (valge) 28) Vaalea ­ vaalein 29. Tumma ­ tummempi (tume) 29) Tumma ­ tummin 30. Lihava ­ lihavampi (paks; rasvane) 30) Lihava ­ lihavin 31. Mieto ­ mietompi (nõrk) 31) Mieto ­ miedoin 32. Laiha ­ laihempi (lahja) 32) Laiha ­ laihin 33. Matala ­ matalampi (madal) 33) Matala ­ matalin 34. Valoisa ­ valoisampi (hele) 34) Valoisa ­ valoisin 35. Korkea ­ korkeampi (kõrge) 35) Korkea ­ korkein 36. Pimeä ­ pimeämpi (pime) 36) Pimeä ­ pimein 37. Kova ­ kovempi (kõva) 37) Kova ­ kovin 38. Kuuma ­ kuumempi (kuum) 38) Kuuma ­ kuumin 39

Keeled → Soome keel
29 allalaadimist
Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused
6
doc

Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

Kahest kõrvu või lähestikku esinevast samasugusest või sarnanevast ühe muutumine mingiks teiseks häälikuks (rüüter ­ rüütel). Haploloogia: dissimilatsiooni tõttu jääb hääldamata kahe või enama teineteisele sarnase hääliku järjend või silp ( tuhandendik ­ tuhandik; karjalalainen ­ karjalainen). Metatees: häälikute järjekorra muutumine sõnas või sõnaühendis ( laiha ­ lahja; paergu ­ praegu). 32. Miks tekivad siirdehäälikud? Kahe konsonandi hääldamisel, mille moodustamisel kasutatakse erinevaid häälduselundeid. Ühelt häälikult teisele üleminekuks hääldatakse vahele siirdehäälik. Kui üks häälik hääldatakse lõpuni enne, kui teisega alustatakse. Tekivad hääldamise hõlbustamiseks. 33. Mis on omane igasugusele võnkumisele (sagedus ja amplituud)? Sagedus,

Eesti keel → Eesti keel
97 allalaadimist
Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs -vastused 2011
19
doc

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011

lihulalane > lihulane, haljalalane > haljalane Nt. Haljalalane ­ haljalane, haapsalulane ­ haapsallane., raskusesse ­ raskusse, inimesse- inimesse, - ühe silbi hääldamata jätmine. Häälikud vahetavad sõnas kohad ­ metatees,Termin tuleneb kreeka sõnast metathesis `ümberpaigutus'. Häälikute järjekorra muutumine sõnas või sõnaühendis praegu > paergu, kellelegi > kellegile keeleajaloos, nt *rauha > rahu, *jauha- > jahu, *laiha > lahja ilusaimaks üllatuseks > ilusamaiks üllatuseks ld miraculum > hisp milagro `ime' ld parabola > hisp palabra (aga it parola) `sõna' keelevääratused: õrna aimugi > *õrma ainugi tuhksuhkur > *suhktuhkur Pille ja Külli > Külle ja Pilli nt kristiina ­ kirsti, lehm ­ lehem (hm häälikuühend on ebamugav, seetõttu siirdehäälik/parasiithäälik/svaahäälik e seal vahel) 33. Miks tekivad siirdehäälikud? Putr, sõpr, atr

Filoloogia → Eesti foneetika ja fonoloogia
245 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun