2. lühemat aega majandamata ala (B); 3. pikemat aega majandamata (vähemalt 15 aastat niitmata) ala, kus on hiljuti taasalustatud niitmisega (C); 4. pikemat aega majandamata (vähemalt 15 aastat niitmata) ala, kus on loobutud niitmisest (D). Igalt uurimisalalt valiti proovitükk, milleks oli enam-vähem homogeense taimkattega ala. Antud juhul võib proovitükki võrdsustada taimekooslusega. Proovitüki valikul arvestati taimkatte mosaiiksust e. laigulisust ja taimkatte kõrgust. Proovitükilt määrati esinevate taimeliikide arv, mis ühtlasi on tegelik liigifond Pärtel jt. (1996) järgi. Igalt proovitükilt tehti viis taimkatte analüüsi pandliku prooviruudu suurusega kasutades Zobeli & Liira (1997) metoodikat. Selle järgi prooviruudu suuruseks ei ole mitte kindel pindala vaid kindla arvu 22 taimevõrsete alla jääv pind. Antud töös kasutasime 500 võsu suurust prooviruutu.
maailma levinud? Mikrokliima Väiksemal skaalal on suured erinevused taimestikus ühe kliimavöötme ja bioomi raames: ◦ Mäe põhjaküljel on hoopis teistsugune taimestik, kui lõunaküljel ◦ Alvari kõrgemal alal on teistsugune taimestik, kui niiskes lohus ◦ Aastased temperatuuri ja sademete tingimused suure puu all võivad erineda vaid mõne meetri kaugusel lageda alaga Mikrokliima ulatus võib olla mõnest millimeetrist kümnete meetriteni ning selgitab taimkatte laigulisust väiksemal skaalal Mikrokliimade tõttu saavad paljud erinevad liigid koos eksisteerida ning ei teki ühte liiki, mis kõikjal domineeriks Mikrokliima põhjused Mikrokliimad erinevad üksteisest kätte saadud ja salvestatud soojuse, pinnase värvuse, tuule, valguse hulga ja sademete poolest. Mida sügavamale juured tungivad, seda stabiilsemad on taime jaoks keskkonnatingimused. Mikrokliimat mõjutavad teised organismid – ressursside tarbimine (valgus, vesi, tuulevari jm).
annaabi.ee 
