alates 35-ndast eluaastast. Paljud küünetooted võivad sisaldada küüsi kahjustavaid kemikaale, nagu tolueen, ftalaadid, kamper, formaldehüüd või metakrülaat-baasiline akrüülliim (plastikküünte või tippide kinnitamiseks). Allergiliste reaktsioonide allikaks võivad olla ka haprate küünte raviks kasutatavad fiibreid sisaldavad küünetugevdajad. Küünte traumad võivad oluliselt kahjustada nii küüneplaadi pinda kui küüne säsiosa. Sageli võib kaasuda väikeste valgete laigukeste või joonekeste teke, mis aja jooksul kasvavad välja. Küünt võivad traumeerida vigastused igapäevase töö käigus (puussepp, kingsepp jt.), lahustid ja kemikaalid, küünte närimine ja nokkimine ning liiga agressiivne maniküür. Mõned nahahaigused võivad samuti kahjustada küünt. Näiteks kuni 50% psoriaasi patsientidel esinevad küünte muutused ja sageli ka haprus. Koldelise juustekaoga patsientidel kaasuvad
Mädanemise III staadiumis kaotab puit tugevuse ja on kergesti sõrmede vahel kiududeks ja pulbriks hõõrutav. Selles staadiumis avalduvad ilmekalt iseloomulikud mädanemistunnused - auklikkus, pragulisus, lagunemine tükkideks ja säsiõõne tekkimine. 2.1.2.1 Kirju lülipuidu mädanik. Iseloomulik kirju värvus, mida põhjustab puidu punakaspruunil, pruunil või hallikasvioletjal taustal arvukate valgete või kollakate laigukeste olemasolu ja kärjeline või kiuline struktuur. Vigastatud puit säilitab võrdlemisi kaua terviklikkuse, tugeva lagundumise korral muutub pehmeks või laguneb kergesti. Esineb okas- ja lehtpuudel. (joon. 9.54). 7 2.1.2.2 Pruun lõhenenud lülipuidu mädanik. Iseloomulik pruun (harva hall) mitmesugustes varjundites värvus ja lõhenenud prismaatiline struktuur
annaabi.ee 
