Asudes Läänemere kaldal on potentsiaali, kuid selleks peaks terve ranniku täis ehitama. Arvan, et geograafiline asukoht ja tingimused Eestis soodustavad taastuvaenergia tootmist, kasvõi vähehaaval, et pikemas perspektiivis vältida õhuresostust. Rohelise mõtteviisiga tarbimisühiskonnas kohtab harva inimest, kes oleks metsaraie poolt, kuid samas need kodanikud ise tarbivad ja soovivad järjest rohkem, mis viib metsa maha võtmiseni. Vajatakse ruumi uuteks asulateks, järjest laienevateks linnadeks ning ehituslikku saematerjali. Suurlinnad, kus on õhureostus eriti suur, oleks vaja rohelisi alasid, kuhu oleks odavam istutada puid, kui arendada spetsiaalseid õhupuhastajaid. Loodusikult keskkonda kaitsta on odavam, kui inimese loodud tehisseadeldised. Peamised argumendid rohelise mõtteviisi vastu tarbimisühiskonnas on rahalise poole puudus. Hetkel on keskkonda saastav tehnika odavam ja mugavam. Poolt argumendiks on
nüüd kümne ruutmeetri suurune vaateplats. Cheopsi püramiid katab 5,4 hektari suuruse pinna. Sellele maa-alale mahuks vabalt ükskõik milline Euroopa suurim või kuulsaim palee: Buckinghami palee Londonis, Versailles Pariisis, Talvepalee Peterburis. Egiptus on iidse kultuuriga maa. Pärast seda kui Ülem- ja Alam-Egiptus umbes 3150. aastal eKr ühendati, õitses ühtne Egiptus Niiluse kallastel peaaegu 3000 aastat. Pisiasulad kasvasid küladeks, seejärel jõudsalt laienevateks linnadeks. Egiptlased rajasid suurejoonelisi ehitisi- hauakambreid valitsejaile ja templeid jumalaile. Paljud sellised ehitised, samuti kui lugematud hästisäilinud sargad, muumiad, seinamaalingud ja kujud, on unustusehõlmast välja toodud ning jutustavad meile vaaraode ja nende lähedaste elust. Vana- Egiptuse tuntumad ehitised kuuluvad antiiksete maailmaimede hulka. Juba siis, kui Herodotos kaks ja pool tuhat aastat tagasi külastas Niiluse orgu, ei suutnud ta tungida
Kool: REFERAAT VANA EGIPTUS Nimi: Klass: Kool ja aasta aeg : SISSEJUHATUS Egiptus on antiikmaailma ühe kõige võimsama tsivilisatsiooni kodumaa. Peale Ülem ja Alam Egiptuse ühendamist umbes 3150 aastal, õitses ühtne Egiptus niiluse kallastel ligi 3000 aastat. Pisiasulad kasvasid küladeks, seejärel jõudsalt laienevateks linadeks. Egiptlased olid head ehitajad nad rajasid suurejoonelisi hauamonumente ja templeid. Paljud ehitised ja hästisäilinud sargad, muumiad, seinamaalingud ja kujud. On unustusehõlmast välja toodud ja nad jutustavad meile vaaraode ja nende lähedaste elu. Vana- Egiptuse tuntumade ehitised kuuluvad antiikse maailma hulka. Tänu Egiptuse kuivale kliimale on alles ka rohkesti muid muistiseid, mis on säilinud sajandeid pärast nende kasutamise lõppu
annaabi.ee 
