avastatud fotosünteesivad vetikad. Miljard aastat tagasi olid Maal välja kujunenud liigirikkad bakteritest, alamatest taimedest ja selgrootutest loomadest koosnevad ürgsed ökosüsteemid. Aktiivne fotosünteesiprotsess vabastas suurel hulgal hapnikku, mis atmosfääri ülakihtides muutus osooniks, see kujunes kaitsekilbiks organismidele kahjuliku lühilainelise ultraviolettkiirguse eest - nähtus, mis nüüd inimese tegevuse tõttu laguneb laienevalt. Umbes 400 miljonit aastat tagasi kujunesid tingimused elu arenguks maismaal. Elu väljus veest. Algas kiire liigiteke. Kujunesid suured organismirühmad, hämmastava liigirikkusega eluslooduse riigid. Täies oma jõus töötav loodusliku valiku protsess selekteeris pidevalt enamkohanenuid. Evolutsiooniline valikuprotsess on karm, aga põhimõtteliselt õiglane - ellu jääb ja paljuneb see, kellel kujuneb muutuvatele keskkonnatingimustele mingisugune elumust tagav
(Krull, 2000) Bruneri järgi saab professionaalne õpetamine alguse seose loomisest nende eelteadmistega, mis õpilasel juba parajasti õpitava teema kohta olemas on. Et seoseid tugevdada, tuleks need olemasolevad teadmised esitada erinevatel viisidel ning laiendada neid edasi. Sellise protsessi käigus on osaliseks kõik tajuviisid. (Krull, 2000) Spiraalne õppekava Spiraalse õppekava puhul iga spiraali täispöördel käsitletakse teatud teemat süvenevalt ja laienevalt. Näiteks botaanika ainekavas alustatakse bioloogias õppimist esimestest algklassi 12 koolipäevadest ning igas astmes käsitletakse taimede teemat järjest enam süvitsi kuni jõutakse gümnaasiumi bioloogia kursusteni välja. Spiraalne õppekava annab võimaluse viia omavahel vastavusesse õppimise ja õpilaste tunnetuslikud võimalused. (Krull, 2000)
sümboolseks. Et muuta suuline esitlus noorematele õpilastele efektiivsemaks, on Bruner soovitanud õpetamisel kasutada materjali narratiivset ehk jutustuslikku esitust, mis vastab paremini laste mõtlemisviisile. Professionaalne õpetamine algab seose loomisest nende teadmistega, mis õpilasel parajasti selle teema kohta olemas on. Spiraalne õppekava. Võimaldab viia õppimise vastavusse õpilaste tunnetuslike võimalustega. Iga spiraali täispöördel käsitletakse teemat laienevalt ja süvenevalt. Avastuslik õppimine. Õppimine peaks koolis toimuma hüpoteeside püstitamise ja nende kontrollimisena. Rollimängud ja simulatsioonid. Sel viisil saab modelleerida nii reaalseid kui ka väljamõeldud sündmusi. Õpilased ei suuda sageli aga oma tegevusest üldistusi teha, mis võimaldaksid kasutada õpitut uutes situatsioonides. Seetõttu tuleks uurimuslikku ja avastuslikku õpet kombineerida õpetaja kesksemate õppemeetodite rakendamisega. 13
annaabi.ee 
