luba põhiseadusesse liitumist eeldavad muudatused teha. Et referendumiga hääletati rõhuvalt EL-iga liitumise ja vastavate põhiseadusmuudatuste poolt, siis selles osas Eestile liitumistakistust ette ei tulnud. Soomes oli olukord veelgi lihtsam. Nimelt lubab Soome Konstitutsioon põhiseadusega vastuolus olevad rahvusvahelised lepingud teatud juhtudel parlamendil heaks kiita (näiteks juhul, kui see ei ohusta riigi julgeolekut). Nii laieneski antud juhtum Soomel ka liitumisele EL- iga. Küll on aga asjade selguse nimel Soomes hiljem siiski põhiseadusesse korrektiive tehtud. Nii näiteks on seal nüüd ära öeldud, et EL-i asjad kuuluvad põhiseaduse kohaselt valitsuse pädevusse, mitte aga Presidendi kompetentsi. Antud korrektsioon tulenes asjaolust, et EL-is käsitletavad küsimused on oma sisult enamasti kas majanduslikku või sotsiaalset laadi ja ei ole sugugi välispoliitilised selle sõna traditsioonilises tähenduses.
närvikimbu läbilõikamisel seljaaju juures häirub erutumine, kõhtmiste kimpude läbilõikamisel liigutusvõime. (Lõplikult ,,loksutas" teooria paika sakslane Johannes Peter Müller (1801- 1858) 1831. aastal, prepareerides konni.) Magendie katsed, mis olid piinarikkad ning viidi läbi pealegi avalikult, viisid loomakaitseliikumise tähelepanu ka teadusmaailmale. Nn antivivisektsionism oli mh üks eluslooduse universaalsuse mõistmise väljundeid ka loomad kannatavad, nagu inimesed. Nii laieneski 1876. aastal Inglismaal loomakaitseseadus laboriloomadele. Vivisektsiooni olevat lausa kunsti tasemele viinud Magendie õpilane C. Bernard, kelle unistuseks oli eksperimentaalmeditsiini loomine, mis ühendaks füsioloogiat, patoloogiaõpetust ja ravi. Elu käsituses püstitas ta nn milieu interieur kontseptsiooni (vt ptk 8). Bernard avastas, et pankreasenõre omab tähtsust lipiidide ainevahetuses ning maks tähtust süsivesikute omas, ta andis oma töödega palju endokrinoloogiale