institutsioonid ja avalik haldus. Samuti on olulised heanaaberlikud suhted ja regionaalne koostöö. EL toetab laienemispoliitika elluviimist ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kaudu (IPA II), mille eelarve kogumahuks perioodil 20142020 on 11,7 miljardit eurot. Eesti on jätkuvalt laienemispoliitika toetaja ja seisab selle eest, et laienemistingimused oleksid ranged, kuid õiglased ning riigid, kes on teinud edusamme, peavad saama võimaluse laienemisprotsessis edasi liikuda. Eesti ootab ka laienemisriikidelt järk-järgulist lõimumist ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga. Eesti Euroopa Liidus: Plussid: Saame kaasa rääkida EL puudutavates küsimustes ja otsustes; EL usaldusväärsuse laienemine Eestile ja eestlaste vastu; Suurem turg Eesti ettevõtjatele; Rohkem valikuid ja õigusi tarbijatele; EL abi: EL toetusfondide rahad. Miinused: Eesti iseseisvuse vähenemine, kuna osa otsustusküsimusi
lugejale. Üsna sageli ongi Eesti ajakirjanduses rõhutatud, et Euroopa Liit toob Eesti jaoks kaasa uusi võimalusi regionaalpoliitika arendamiseks. Eesti eurooptimistide arvates peaks Euroopa Liiduga ühinemine olema Eesti jaoks maa läänepoolsesse regiooni muutmise garantiiks. Seetõttu on mitmed ajakirjanduses esinevad poliitikud näinud Eesti astumises Euroopa Liitu võimalust reguleerida suhteid Venemaaga, kelle jaoks Eesti osalemine Euroopa Liidu laienemisprotsessis oleks reaalseks märguandeks, et nii Eesti kui ka kogu Baltikumiga tuleks Venemaal asuda suhtlema teisel alusel kui seni, loobudes nn. lähisvälismaa doktriinist. Samas väidab Mart Laar, et Eesti ei tohiks jätta Euroopale muljet, nagu püüdleks ta Euroopa Liidu liikme staatusesse üksnes Venemaa pärast, vaid pigem rõhutama mõtet, et ,, Euroopa tsivilisatsiooni laienemine oma loomulike piirideni on Euroopale ainsaks võimaluseks püsida konkurentsis ka algaval aastatuhandel."
annaabi.ee 
