Kinnistüvelised liitverbid on sisemise struktuuri järgi kindlad liitsõnad, nendele vastav lahkukirjutatud fraas ei ole võimalik. Nii omadussõnalise kui ka nimisõnalise laiendosaga liitverbe on sõnaraamatulekseemina paarkümmend. Esimesed korreleeruvad verbifraasiga, mida laiendab viisimäärsõna (sügavkülmutama, vrd sügavalt külmutama); enamasti on need moodustatud teatud erialade terminina. Korduvad laiendosad on sügav, külm, kuum, märg, kuiv ja peen. Nimisõnalise laiendosaga liitverbide laiendosad ei kordu, samuti pole moodustusosade vahel süntaktilist seost. Kõigi nende paralleelina on kasutusel märksa levinumad deverbaalse põhjaga liitnimisõnad (vrd ravikindlustama ja ravikindlustus). Moodustustüve vorm on sama kui rööpnimisõnas, enamasti nimetav, harvem ka omastav (kaitsepookima). Suur osa sellistest liitverbidest on kasutusel
ja torni müürid) V. Raami andmetel 15. saj. lõpul. Kirikut on remonditud 1728-29 ja 1770.- ndail aastail. Uus neobarokne vahegaleriiga tornikiiver valmib piksest hävinenu asemele 1834. aastal(hävib taas tules 1951 ja ennistatakse sarnasel kujul 1980.-ndatel aastatel). Aastatel 1885-86 ehitatakse kirik arhitekt Fr. Modi projekti alusel ümber neogooti stiilis. Kooriruum lammutatakse ja asendatakse täiesti uue juurdeehitisega, lisatakse hulknurksed laiendosad põhja ja lõunasse ning võlvid tõstetakse 2,5 m kõrgemale. Sest ajast on kirikus ca. 1000 istekohta. Baroksest perioodist pärinevad 1684. aastal meister Chr. Ackermanni loodud altarisein ja 1724. aastal valminud kantsel. Altariseina keskvälju raamivad sambad ning kujud all Peetrus ja Paulus, teises tsoonis allegooriad teoloogilistest voorustest(usk, lootus ja armastus) ning kõige kohal Kristus inglitega. Altaripilt "Kristus ristil" pärineb 1877. aastast.
annaabi.ee 
