laiendajalihas. Pupilli refleks-Pupill on seda suurem, mida vaiksem on ümbruse heledus. Ühe silma valgustamisel pupill aheneb, see on otsene reaktsioon valgusele, samal ajal toimub ka teise pupilli ahenemine. Sensor asub reetinas, aferentne tee kulheb nägemisnärvis, keskus paikneb keskajus. Sealt algavad eferentsed teed. Silmaava ümbritsevat sulgurlihast innerveerib parasümpaatikus. Silmaava sulgurlihase kontraktsioon ahendab pupilli. Pupilli silmaava laiendajalihast innerveerib sümpaatikus, laiendajalihase kontraktsioonil pupill laieneb. Võrkkesta ehitus ja talitlus- Värvuste nägemise trikomaatilisuse teooria-Tundlikke rakke on kolme liiki(sinise,punase ja rohelise valguse suhtes). Rohelise ja punase sensori ärritamisel saadakse kollane värvus. Sinise, rohelise ja punase valguse korraga ärritamisel saadakse valge valguse aisting jne. Normaalne akomodatsioon ja selle häired-Normaalne akomodatsioon on läätse optilise
Normaalselt on pupillid ühesuurused ja ümmargused. Pupill on seda suurem, mida väiksem on ümbruse heledus. Ühe silma valgustamisel pupill aheneb, see on otsene reaktsioon valgusele, samal ajal teise silma pupilli kitsenemist nimetatakse konsensuaalseks reaktsiooniks valgusele. Silmaava sulgurlihase kontraktsioon ahendab pupilli. Pupilli ahenemist nim mioosiks. Kui parasümpaatikuse mõju atropiiniga välja luülitada, siis pupill laieneb. Pupilli suhtes radiaalse paigutusega silmaava laiendajalihast innerveerib sümpaatikus. Silmaava laiendaja kontraktsioonil pupill laieneb ja seda nimetatakse müdriaasiks. Nägemismeele iseloomustamiseks mõõdetakse nägmisteravust ning nägemis- ja vaatevälja suurust. Nägemisteravuse määrab väikseim kahe punkti vaheline kaugus, mida silm on võimeline eristama. Normaalne silm eristab kaht punkti, millelt lähtuvate kiirte vaheline nurk on 60 kaaresekundit s.o 1 kaareminut. Nägemis- ja vaatevälja suurust määratakse perimeetri abil
annaabi.ee 
